24.-25. augustil toimunud eTwinningu suvekool edasijõudnutele osutus väga populaarseks, juba kevadel välja kuulutatud koolitus täitus paari päevaga. eTwinningu projektijuht Elo Allemann sõnas, et nii võib varsti kaks suvekooli korraldada, aga see teeb ainult rõõmu – eTwinning rikastab õppetööd ning on omamoodi õpetajate Facebook´iks kujunenud. Elo tuletas meelde, et lisaks rahvusvahelistele projektidele saavad eTwinningus koostööd teha ehk projektipartnerid olla ka Eesti koolid Eesti-siseselt, ja soovitas seda võimalust kasutada.

Rohkem rõhku kvaliteedile ja koostööle

Eesti koolides on palju eTwinninguga tegelevaid õpetajaid ja igal aastal saab teoks kümneid huvitavaid projekte. Eestis parimaid projekte ka tunnustatakse, aga rahvusvaheliselt pole Eesti eTwinningu projektid suuri auhindu võitnud. Sageli osutub nõrgaks kohaks üks asi, mida eTwinningus väga jälgitakse ja hinnatakse – koostöö. Mitte et meie õpetajad-õpilased ei oleks koostöövalmid, vaid pigem läheb ikka nii, et – piltlikult öeldes – kui teemas on kokku lepitud, siis Eesti õpilased teevad oma video, Läti oma ja Leedu oma, aga vaja oleks, et ühte videosse panustaksid kõik kolm. Ehk siis projekt peab valmima koos tehes ja toimetades.

eTwinningu koolitaja, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild tõi välja hea projekti tunnused: see motiveerib õppijaid; õppimine on praktiline, eluline, arendab loovust; projekti tegevused arendavad 21. sajandi oskuseid; õpetaja on õppimises partner, õpilane võtab vastustuse oma õppimise eest.

„Märksõnad on planeerimine, õpilaste kaasamine, lõimimine õppekavaga. eTwinningu projekti alustades tuleks teada kvaliteedinõudeid ja seda, mida eTwinningu projektis hinnatakse,“ ütles Meeri Sild. Näiteks pole üldse hea, kui projektist paistavad „õpetaja kõrvad“ ehk õpetaja on õpilaste eest töö ära teinud. eTwinningu projektitöö on suunatud õpilaste pädevuste arendamisele: emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus- ja pädevus.

Pool päeva said õpetajad ka ise tvinnida: rühmad pidid tegema projekti, kust koostöö selgelt silma paistaks. Ehk kui teema kokku lepitud, siis mitte igaüks ei tee oma plakatit, vaid kõik koos teevad ühe plakati.

Alustajast aastaga edasijõudnuks

Suvekoolis osalses ka Tartu Herbert Masingu Kooli inglise keele õpetaja Evelin Lemetti, kelle kohta võib öelda, et alustajast eTwinningu-õpetajast sai väga ruttu edasijõudnu – kõigest aastaga. Lisaks osales ta European Schoolneti korraldatud ja koordineeritud eTwinningu online-kursusel, mis oli mõeldud just eTwinningus alustavatele õpetajatele.

„Aasta tagasi novembris soovitati mul minna eTwinningu kursustele. Esimene ülesanne oli kirjeldada, kes me oleme ja kus töötame. Sellega sain edukalt hakkama. Oli vaja ka esimene projekt välja mõelda, saime ka sellega hakkama. „Jõulukaunistused meie linnas“ käivitus edukalt. Leidsime projektipartnerid Leedust ja Lätist,“ ütles Evelin Lemetti.

Fotol: Evelin Lemetti (keskel) eTwinningu suvekoolis teadmisi värskendamas.

Tartu Herbert Masingu Koolis õpivad haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased, nii et püstitatud ülesanne – kirjutada oma linnast ja pildistada linna jõulukaunistusi oli õpilastele väga sobiv. „Sealt edasi otsis Elo Allemann eTwinningu inimesi, kes osaleksid rahvusvahelises projektis, kus toetataksegi alustajaid: kuidas projekti teha, seda internetti üles laadida,“ rääkis Evelin Lemetti. Kokku osales projektis 64 õpetajat üle Euroopa, Eestist oli kaks õpetajat. Evelin sai mentor-juhendaja Portugalist: Antonio õpetas kutseõppeasutuses IT-d. „Analüüsisin, missugune on mu digitaalne tase, missugune on tase õpetajana. Enda hindamine oli keeruline. Vaikselt hakkasime töid üles laadima, mina sain kohe jõulukaunistuste pilte kasutada, lisandusid õpilaste jutud,“ rääkis Evelin Lemetti online-projektis osalemisest. Antonio kui juhendaja-õpetaja analüüsis tehtut, julgustas, soovitas, kiitis, ei lasknud loobuda. „Tema motiveeriva sõna toel läksin projektiga ikka edasi. Õppisin teiste inimestega koostööd tegema, igavesti vahva oli. Projekt algas detsembris, viimane veebiseminar oli juulis.“

Nüüd juba Saksamaale

See kõik andis palju julgust. Kui õpetaja oli eTwinningu portaali oma andmed üles laadinud ja Saksamaalt tuli päring, kas Masingu kool oleks huvitatud osalemisest muusikaprojektis Kölnis, hakkasidki kirjad edasi-tagasi liikuma. „Tuli välja, et meil ongi sarnased koolid ja õpilased. Sellele järgnes külaskäik Saksamaale, läksime õpetajate seda kooli vaatama. Tore kool, toredad inimesed. Sõprussuhted said kinnitatud ja septembri lõpus lähevad meie lapsed (7.-9. klassi õpilased) Saksamaale, et osaleda muusikaprojektis. See on meie lastele esimene välisreis. Korralduslik pool on keeruline, aga lapsed on väga motiveeritud. Saksa pool on seda projekti juba mõnda aega vedanud, meie liitusime projektipartneritena,“ selgitas Evelin Lemetti. „Lapsed õpivad eTwinngust esimese asjana kohe teiste inimestega arvestama, et neil on kohustusi teiste ees. Nad on motiveeritud, tahavad, et teised nende tegemist näeksid ja heaks kiidaksid. Keeleõpetajana on mul hea ka nende keeleoskuse arengut näha.“

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Kuidas küpsetada kooki, meisterdada järjehoidjat ja kasutada taastuvenergiat
• Seitse erilist eTwinningu tööd
• 58 fotokollaaži tervislikust koolipäevast