Tavakoolide õpilaste vastused 

Alan (6): Minule meeldib kodus arvutis mängida palli- ja pommimängu. Pommimängus saan rohelist nuppu vajutada. Veel meeldib mulle vaadata multifilme.

Renee (6): Minule meeldivad tulistamis- ja „kartmismängud”. Eriti meeldivad mulle ühes mängus zombied. Kodus mängin tihti koos oma vanema vennaga (10). Lasteaias on tore lennukimäng (Ggompris).

Kommenteerib õpetaja Ülle: Kuna lasteaias on meil tulistamise ja sõjamängud keelatud, siis on täitsa mõistetav, et poisid neid kodus mängivad. Eks see on n-ö kohustuslik etapp, mida poisid läbivad teel mehelikkuse poole.

Claudia (3): Minule meeldib roheliste mehikestega hüppamise mäng. Ma oskan neid kinni püüda ja nad ei saa mind kätte (Lumik). Arvutis õpin veel inglise keelt, et tarkade kooli minna.

Kommenteerib õpetaja Mari-Ann: „Tarkade koolis“ käib Claudia vend, seega eeskuju paneb tegutsema. Inglise keelt „õpib“ Minisebrani programmi abil.

HEV kooli õpilaste vastused 

Maido (10): Õpetaja kasutab tundides palju arvutit, eriti loodusõpetuse tunnis, kus ta näitab meile pilte lilledest ja loomadest. Tema ise teeb need pildid.

Kommenteerib õpetaja Maret: Mul on klassis kasutada arvuti ja projektor. Koostan õppematerjale ja esitlusi, et tunnid oleksid huvitavad ja mitmekülgsed ning lastel oleks kergem õppematerjali omandada. Pildid leian, loomulikult, internetist.  

Kerstin (9): Mulle meeldib muidu y8, aga ka Lasteka ristsõnad olid huvitavad.

Romet (9): Õpetaja laseb arvutist meile töölehti ka välja, siis me saame värvida ja kirjutada sinna peale. Musta ja valgega on need töölehed, värviline on kallis.

Kommenteerib õpetaja Maret: Hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud õppematerjalide vähesuse tõttu koostan paljudeks tundideks ise töölehti, prindin ja paljundan neid siis õpilastele.

Robin (9): Minule meeldib filmi vaadata.

Kommenteerib õpetaja Katrin: Lapsed ootavad väga tunde, mille jaoks olen ette valmistanud animatsioonidega esitluse, olgu see siis eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse või kõnearenduse tund. Neid nad nimetavadki omas keeles filmideks. Teksti sisu on võimalik sel moel väga hea edasi anda – teksti toetavad liikuvad pildid. Õppimine tundub õpilastele sel moel mänguna.

Kermo (9): Õpetaja näitas meile, kuidas tuleb üle tee minna, see film meeldis mulle, ma sain kohe aru, kuidas pean tänaval kõndima.

Kommenteerib õpetaja Katrin: Inimeseõpetuses olen näidanud internetis saadaolevaid liiklusteemalisi klippe.

Daisi (10): Meie õpetaja kasutab nii hästi arvutit, ta oskab seda väga hästi. Mänge tema ei mängi. Mulle meeldib klaviatuurimäng, kus saab kiiresti trükkida.

Kommenteerib õpetaja Katrin: Kasutan arvutit ja dataprojektorit peaaegu igas tunnis. Ma ei kujuta enam arvutita tunni ettevalmistamist ja läbiviimist ettegi.

Robert (11): Õpetaja näitab meile raamatust pilte.

Kommenteerib õpetaja Anu: Väga hea on dokumendikaamera ja projektori abil seinaekraanile näidata pilte ja tekste erinevatest raamatutest ning õppematerjalidest. Samade vahendite kaasabil saab edukalt teha õpilaste tööde vigade analüüsi, lastes seinale õpetaja parandatud töö.

Merily (11): Hästi harva me vaatame filmi. Mina tahaksin rohkem vaadata.

Kommenteerib õpetaja Anu: Kahjuks ei ole mul klassis arvuti nii võimas, et kõiki videoid tõrgeteta näidata.

Annabel (11): Me saadame emale e-posti teel kirja.

Kommenteerib õpetaja Anu: Individuaalses hääldus- ja kuuldeõppe tunnis on üheks töövõtteks kodustele kirja kirjutamine, kuna õpilased elavad nädala keskel kooli õpilaskodus. Esmalt loeme me koos läbi kodust saabunud meili ja seejärel vastame sellele kirjale. Selge on see, et lapsed kirjutavad koju ka üksi ilma õpetaja abita, kuid üks korrektselt kirjutatud kiri nädalas annab lapsevanematele hea ülevaate koolis toimunust ja annab tunnistust ka lapse kõne arengutasemest.

Merily (12): Kui me väiksemad olime, siis kuulde- ja hääldusõppe tundides me laulsime ja vaatasime muusikavideoid.

Kommenteerib õpetaja Anu: Meie kuuldekabinetis on mitmekülgsed võimalused arvuti kaasabil õppida. Eriti meeldib kuulmise erivajadustega õpilastele karaoke. See on ka nende õpilaste kõne arendamiseks väga kasulik õppevorm.

Robert (11): Mulle meeldib, kui me kuskil käime ja siis pärast teeme koos selle kohta jutu.

Kommenteerib õpetaja Anu: Pärast õppekäiku teeme me tavaliselt ühise kokkuvõtte – keegi õpilastest trükib esimese lause, teine õpilane järgmise lause jne. Võimalusel lisame tekstile ka pildid. Samaaegselt projitseeritakse kogu ühine tegevus projektori abil seinale. Seejärel prindib üks õpilane teksti välja ning teised õpilased saavad paljundatud töölehed.

Küsitleda aitasid Koolielu erivajaduslike ainete koordinaator Hene Binsol ja alushariduse koordinaator Anu Peri.
Suur tänu vastanud õpetajatele ja lastele!

Koolielu