Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ei saa kool kui juriidiline isik olla tervishoiuteenuse osutaja ja osutada lisaks haridusteenusele ka tervishoiuteenust. Kolmapäeval  kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu vajalikkus tuleneb ennetava iseloomuga õendusteenuse pakkumisest kooliõpilastele. Eelnõu eesmärk on määratleda tegevused, mida õde teeb koolitervishoiuteenuse osutamisel ning nõuded nende tegevuste teostamiseks.

Eelnõus on märgitud, et kooliõde peab kooli tulnud uute õpilaste terviseseisundit ja toimetulekut hindama. See on vajalik toetamaks vajadusel õpilase tervise arengut. Määruse eelnõu sätestab uue kooliõe tegevusena õpilaste immuniseerimise riikliku immuniseerimiskava alusel.

Kooliõele on sätestatud 1., 3., 7. ja 11. klassi õpilasele ennetava tervisekontrolli teostamise kohustus. Eelnõu sätestab vajaduse informeerida ja nõustada alaealise lapse vanemat või seaduslikku esindajat tervisekontrolli käigus leitud kõrvalekalletest. Kuna kooliõde teostab õpilasele viimase ennetava tervisekontrolli 11. klassis, siis eeldades, et õpilaste vanus selles klassis jääb tavaliselt alla 18 aasta, on vajalik vajadusel teavitada vanemaid. Kooliõde saab teavitada, et on soovitav pöörduda pere- või eriarsti vastuvõtule, kes omakorda saavad vajadusel määrata täiendavad uuringud.

Sotsiaalministeeriumi ette valmistatud määrus sätestab kooliõe kohustuse teavitada õpilast või alaealise õpilase lapsevanemat vajadusest läbida perearsti ennetav tervisekontroll ja hambahaigusi ennetav kontroll, samuti kooliõe kohustuse anda abi ja vajadusel korraldada abi erakorralises olukorras või lapse ägeda tervisehäire korral. Siia alla kuulub ka tegevus immuniseerimisega seotud võimaliku anafülaktilise reaktsiooni maha surumiseks.

Kooliõde nõustab individuaalselt ja vastavalt tuvastatud vajadustele õpilasi erinevates küsimustes, näiteks isiklik hügieen, tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus, seksuaal- ja reproduktiivtervis, nägemise tervishoid, vaimne tervis ning suitsetamise, uimastite ja alkoholi tarbimise ennetamine.

Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides juhul, kui seal õpib rohkem kui 200 (kaasa arvatud) õpilast. Väljaspool kooli ruume võib osutada teenust juhul, kui koolis on õpilasi vähem kui 200 või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel, märgitakse eelnõus.

Kooliõe vastuvõtuaeg peab moodustama vähemalt pool kooliõe tööajast. Näiteks juhtudel, kui koolitervishoiuteenust osutab perearstikeskus, peab seal olema eraldi vastuvõtuaeg kooliõpilastele, mis peab olema eraldi määratletud ja mida ei arvestata näiteks pereõe 15-tunnise iseseisva vastuvõtu osaks, mida rahastatakse üldarstiabi osana.

Väljaspool vastuvõtuaega saab õde tegeleda õpikeskkonna ja õpilaste tervise edendamisele suunatud tegevustega, aga ka teha koostööd lapsevanema, kooli personali ja üldarstiabi osutajaga. Sarnaselt üldarstiabi osutamise põhimõtetega peab ka kooliõde väljaspool tööaega nõustama õpilasi vajadusel sidevahendite teel ning peab teavitama, kuhu vajadusel pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.

Allikas: BNS Lisatud 16. juulil 2010