Jaanuarist kuni juulini toimunud kursuse maht oli 24 Euroopa ainepunkti ning sisaldas lisaks tavapärastele riigikaitset puudutavatele teemadele ka muid õpetajaametiks vajalikke valdkondi, nagu näiteks aktiviseeriv õpikeskkond ja selle kujundamine ning noorukite toimetulek ja käitumisprobleemid. 2010. aasta kursuse lõpetajate hulgas on nii neid, kes juba töötavad riigikaitseõpetajana kui ka neid, kes alles soovivad alustada riigikaitseõpetaja ametiga.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna riigikaitseõpetuse nõuniku Reelika Semjonovi sõnul on kursuse lõpetanud õpetajad omandanud kõik vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et olla valmis gümnaasiumis riigikaitseõpetuse valikaine õpetamiseks. "Kaitseministeerium loodab leida tänavustest lõpetajatest tänuväärset juurdekasvu senisele riigikaitseõpetajate kogukonnale, sest tegemist on valikainega, mis gümnaasiumi noorte seas üha enam populaarsust pälvib," ütles Semjonov.

2010. aasta algusest kehtiva riigikaitseõpetuse ainekavaga suurenes õppetundide arv seniselt 35-lt 70-le ning seni vabatahtlikkuse alusel toimunud riigikaitselaager on nüüd saanud riigikaitseõpetuse lahutamatuks osaks. Seetõttu korraldati ka sel aastal riigikaitseõpetajate kursusel osalejatele praktilise harjutusena välilaager Männiku harjutusväljal.

Välilaagris õppisid tulevased õpetajad eeskätt gümnasistidele praktiliste harjutuste läbiviimist välitingimustes, samuti meditsiiniõpet, topograafiat ning välilaagriga kaasnevat elu-olu ja olmet. Samuti viisid kursusel osalejad koostöös Kaitseliidu Tallinna malevaga läbi sõdurioskuste praktikaraja neile Kaitseliidu noortele liikmetele, kes on vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga liitunud just pärast riigikaitseõpetuse läbimist oma koolis. Laagris osalesid instruktoritena ka alles mõni kuu tagasi ajateenistuse lõpetanud reservrühmaülemad, kes ise paar aastat tagasi gümnaasiumi õpilastena oma esimeses riigikaitselaagris sõdurioskuste rada läbisid.

Kursuse teooriatunnid toimusid sarnaselt eelnevatele aastatele Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudis. Kursuse lõpetamiseks tuli igal õpetajal näitlikustada riigikaitseõpetuse ainekavas esitatud üks õppetund.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastatakse ministeeriumi eelarvest riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Koostöös Tallinna Ülikooliga koolitatakse riigikaitseõpetajaid alates 1997. aastast. Lisaks sellele kursusele on aastate jooksul iga-aastaseks traditsiooniks saanud riigikaitseõpetajate sügisseminar, mille käigus õpetajad saavad ennast kursis hoida muutustega kiiresti arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

Samuti sõlmisid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja haridusminister Tõnis Lukas 2008. aasta mais riigikaitseõpetuse tegevusprogrammi aastateks 2008 kuni 2013, mille eesmärk on luua soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.

2009.-2010. õppeaastal õpetati riigikaitset 106 gümnaasiumis ja 11 kutsekoolis üle Eesti.

Kaitseministeerium
Lisatud 6. augustil 2010