Gümnasistide programmeerimisoskuseid uuris Hendrik Mölder Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klasside näitel,  valimiks oli 104 õpilast.

Riigikantselei väidab, et Eestis on info- ja sidesektoris töötajate arv jõudsalt tõusnud – 2013. aastal töötas sektoris ligi 20 000 inimest. Enim on kasvanud töökohtade arv programmeerimise, arvutisüsteemide halduse ja konsultatsioonide valdkonnas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide seas on kõige rohkem puudu programmeerijaist. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo on väitnud, et Eestis on umbes kaks korda vähem IT-töötajaid kui Põhjamaades rahvastiku proportsioonis. Paljud töökohad, mis suudaksid anda suhteliselt kõrgeid palku, on täitmata, kuna inimesi lihtsalt ei ole võtta.

Oluline on tulemust näha

Probleemi süvendab veel enam see, et gümnaasiumiõpilased ei soovi programmeerimist õppida – väga paljudele õpilastele on jäänud mulje, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane töö tähendab terve päeva arvutiga töötamist. Samas pole õpilased teadlikud, millised on IT-sektoris töötavate inimeste ülesanded ning samuti puudub teadmine, milline näeb välja arvutiteaduste õppimine ülikoolides.

Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG) on programmeerimiskeelte õpetamisel liigutud tarkvarakeelte (peamiselt C ja C++) õpetamiselt veebikeelte (HTML, PHP, Javascript) õpetamisele – see on õigustatud samm, kuna ka minu uurimistöö tulemustest selgus, et huvi veebilehtede ja -skriptide koostamise vastu on tõusnud. Kui C ja C++ keeltes õpiti programmeerimise algtõdesid (andmemassiivid, tsüklid), siis veebikeeltes asuti kohe looma mänge ja rakendusi, mis on ka õpilaste jaoks tunduvalt huvitavam – kohe on näha visuaalne tulemus.

Õpetajate sõnul on peamine probleem gümnasistide õpetamisel see, et nii mõnelgi õpilasel on varasem kogemus olemas, samas osal see puudub – seetõttu juhtubki, et mõni õpilane töötab ühe tunni materjali läbi 10 minutiga, teisel kulub selleks 45 minutit. Selliseid probleeme on võimalik vältida erinevate raskusastmetega ülesannetega – põhiprobleem ja ülesanne jäävad samaks, kuid edasijõudnult nõutakse teistmoodi lähenemist või lisaülesande lahendamist.

Programmeerimist peetakse vajalikuks oskuseks

Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et gümnasistid oskavad kõige enam järgmiseid programmeerimiskeeli: HTML, Javascript, Java ja PHP. Õpilased on programmeerimist õppinud valdavalt iseseisvalt interneti abil, kasutades erinevaid õppematerjale või foorumeid. Väga vähesed vastasid, et õpivad programmeerimist õpetaja või spetsialisti juhendamisel koolis või huvikoolis. Raamatut või õpikut kasutas õppimiseks vähem kui 1% vastanud õpilastest – järelikult tuleks ka koolides kasutada programmeerimise õpetamiseks erinevaid veebikeskkondi ja digitaalseid materjale.

Küsimuse „Kas koolis peaks õpetama programmeerimist?“ vastustest selgub, et nii noored, kes juba omavad programmeerimisalaseid teadmisi, kui ka noored, kellel eelmainitud teadmised puuduvad, pooldavad koolis programmeerimise õpetamist.  Enamik õpilasi põhjendas jaatavat vastust sellega, et programmeerimine on tuleviku ala ning see arendab matemaatilist ja loogilist mõtlemist. Samuti väitsid mitmed õpilased, et neil puudub hetkel igasugune kokkupuude programmeerimisega ning nad soovivad kindlasti omandada baasteadmised. Kuna elame infoajastul, kus aasta-aastalt infotehnoloogiaseadmete kasutus suureneb, on see igati vajalik oskus. Programmeerimistundide raames soovivad õpilased õppida veebilehtede loomist, veebidisaini, innovaatiliste lahenduste arendamist ning rakenduste loomist nutiseadmetele.

Igal juhul on programmeerimise õpetamine koolis vajalik ja algust tuleb teha juba algklassides. Samuti on programmeerimise valikkursus vajalik gümnaasiumiastmes. Gümnaasiumiastmes tasub keskenduda veebikeelte õpetamisele ja rakendamisele – veebilehed ja -rakendused on tulevik, tarkvarakeelte õpetamisest on Gustav Adolfi Gümnaasiumis juba loobutud, kuna nende kasutus on märgatavalt vähenenud.

Autor: Hendrik Mölder, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilane

Pildil artikli autor. Foto: Erlend Štaub