Nädal aega Microsofti südames


Avaldaja:Madli Leikop21. September 2015

Paide Gümnaasiumi abituriendi Kaarel Siimuti tänavune suvi oli eriline – nädalaks Microsofti peakontorisse USAs ei satu just igaüks. See reis oli Skype Eesti, HITSA ja IT Akadeemia auhind saates Rakett 69 saavutatud II koha eest.

Auhind sai tegelikkuseks ehk Microsofti peakontoris Seattle´i lähistel Redmondis oli Kaarel juuli lõpus ja augusti alguses. „Ameerikasse oli see mul esimene reis. Ajavahet ma ei kartnud, arvan ikka, et Lääne poole lennata on hullem kui vastupidi. Olen ühe korra pika reisi teinud, Lõuna-Koreasse, siis oli tagasitulek palju raskem. Ameerikasse reisisin vahemaandumisega Amsterdamis, sealt otselend Seattle´isse. Lennujaama ei saanud keegi vastu tulla, pidin hotelli ise üles leidma,“ meenutas Kaarel reisi algust.

Microsoftis võttis Kaarli vastu üks Skype´i töötaja, kelle meeskond on üle maailma laiali, muuhulgas ka Eestis, ja kes Redmondist siis oma meeskonda juhib. „Ta näitas kahel päeval Microsofti linnakut, ülejäänud aja sisustasin kohapeal ise. Mul oli vaba voli linnakus ringi liikuda,“ rääkis Kaarel.

Missugune oli esmamulje Microsofti peakontorist?

Esmamulje oli natuke üllatav. Kui jõudsin linnakusse kohale, ei saanud tegelikult aru, et ma seal olen, kõik tundus nii tavaline, majad ja ümberringi üllatavalt palju rohelust. Aga tagantjärele mõeldes – eks nad rõhuvadki seal palju töötajate heaolule. Ehkki Tallinna Skype kontoris rõhutakse sellele isegi rohkem.

Olen kuulnud, et linnakus on 30 000 töötajat. Töötajad on maailma eri paigust, aga tol hetkel peale minu ühtegi teist eestlast seal ei olnud. Hooned on nummerdatud, ja numbreid oli üle saja. Kõik olid nelja-viiekorruselised hooned.

A1.jpg

Fotol: Microsofti linnakus oleva hoone nr 37 (üks kolmest Skype´i hoonest) sisemus.

Et Microsoftis tegeletakse peamiselt programmeerimise ja IT-arendustöödega, siis visuaalselt väga suurt tulevärki vist ei saanudki olla?

Jah, jube paljud on pärast reisi mult küsinud, et kuidas siis oli, Microsoft ikkagi. Siis olengi vastanud, et minge tavalisse kontorisse, mida te näete - kõik teevad oma arvuti taga tööd. Microsoftis oli sama. Ühes hoones nägin labori moodi asja ka.

A2.jpg

Fotol: Linnakus on palju mõeldud silmailule, samuti on üllatuslikult palju rohelist.

Aga töölaudadel oli ikka infotehnoloogia viimane sõna?

Nägin serveriruumi klaasi tagant, need olid küll muljetavaldavad. Saan võrrelda Eestist Elisa serveriruumidega, kuhu mind ka pärast saadet Rakett 69 viidi. Mastaabid on ikka hoopis teised.

Mida sa nädala jooksul Microsoftis õppisid, mis kogemuse said?

Käegakatsutav asi, mida õppisin, on koodi kirjutamine. Ma enne ei osanud. Minu võõrustaja soovitas, et viska pilk peale, äkki huvitab. Uurisin internetist, väga keeruline ei olnud. See on kasulik oskus.

Kas sa said nädala jooksul aimu, mida tähendab töötada sellises suurkorporatsioonis?

Mulle meeldib versioon, et tuled hommikul kümnest tööle ja lähed nelja-viie paiku ära. See on see, mida ma seal nägin. Ja koju tööd kaasa ei võta, kodus ongi minu vaba aeg. See mulle meeldib. Aga samas – kõik sõltub sellest, kellena seal töötada. Suurkorporatsioonis on tohutult töömesilasi, sellel töökohal ei oleks halb töötada.

A5.jpg

Fotol: Garage ehk riistvaralabor, kus toodetakse eriti põnevaid asju.

Kas oli Microsoftis juttu ka sellest, millega nad järgmiseks plaanivad maailma üllatada?

Kindlasti nad millegagi tegelevad, aga mina seda teada ei saanud. Küll vedas, sest sain kohal olla sellel päeval, kui Windows 10 välja lasti. Töötajaid kutsuti kohvile ja tänukringlile, toimus selline üritus. Aga üldiselt oli üllatavalt rahulik, sest kõigil Microsofti töötajatel on Windows 10 versioon juba kuid oma arvutis olnud. Muu maailm võis üllatuda, seal oli rahulik. Mul endal on lauaarvutis praegu veel Windows 7, aga sülearvutis juba Windows 10.

Microsofti külaliskeskuses (Microsoft Visitor Centre) saavad huvilised vabalt proovida-katsetada Microsofti  toodangut, kõige uuemaid arendusi, mänge jms. Kas käisid ka arvutimänge mängimas?

Sain tõesti mõningaid mänge proovida, aga eriline arvutimängude friik ma enam pole. Huvitavam tundus näiteks Kinect sensoriga programm, kus sai endale erinevaid riideid selga panna. Väljas olid ka uuemad Microsofti nutitelefonid, mis on üsna sarnased Nokia nutitelefonidega (teatavasti Microsoft ostis Nokia ära), aga need mulle erilist huvi ei pakkunud, kuna Microsoft pole selles vallas just kõige kõvem tegija. Visitor Center on minu arvates segu noortekeskusest ja muuseumist. Keskuse poes müüdi igasugust erinevat nänni, üks kasulikum ja praktilisem kui teine. Poes on ka osa Microsofti töötajatele, kuhu saab sisse ainult töötõendi alusel ning kus müüakse Microsofti kaupa (näiteks xBox konsoolid, nutitelefonid, operatsioonisüsteemid jne) üsna suure hinnaalandusega. Näiteks xBox konsool, mis Eestis maksab ligi 300 eurot, maksis seal veidi üle 100 dollari.

A3.jpg

Fotol: Microsoft Visitor Centre. Eespool on uute rakenduste proovimise koht, tagataustal mängivad inimesed xBoxil erinevaid mänge.

Sinu lemmikeriala on keemia. Kas nüüd mõtlesid ringi, äkki võiks sinu tulevik olla ITga seotud?

Kahtlen. Olen küll mõelnud, et mis oleks, kui... Aga on kujunenud nii, et mul ITga suurt sinasõprust ei ole, pigem pelgan seda õppima minna, keemias tunnen end kindlamalt. Nii et praegu jääb mu otsus keemia-füüsika poole. Seal läheb ka ITd vaja, aga selle tasemega saan ma hakkama.

Aga koha mõttes, kas välismaale ülikooli?

Ameerikasse küll ei lähe ülikooli, praegu vaatan ikka Tartu Ülikooli poole.

Keeleprobleemi Ameerikas ei tekkinud?

Ei, aga reis oli väga hea kogemus, mis tõestas mulle, et mu keeleoskus ei ole nii hea nagu see võiks olla. Nii palju kui Eestis inglise keelt kasutan, saan sellega alati üsna hästi hakkama, aga Ameerikas kohapeal keerulisemaid lauseid moodustades kippus juhe vahepeal kokku jooksma.

Sinu tehtud fotodelt on näha Ameerika ülirikkalik toidulaud. Mis toit enim maitses?

Väga raske küsimus, enamik kohapeal maitstud toitudest olid väga head ja portsjonid suured. Sain proovida mõnda tipptasemel burgerit ja muud head kraami, aga ma arvan, et esikohale paneksin Eggs Benedict (munad Benedicti moodi), kuigi pean ära märkima, et üks steik maitses ka imeliselt.

A4.jpg

Fotol: Teise päeva hommikusöök - Eggs Benedict. Kõrvale on ameeriklastel kombeks panna hash brownse ehk pannil pruunistatud riivitud kartul maitseainega.

Millega veel jõudsid tutvuda, mida näha?

Käisin linna vaatamas. Kaks päeva käisin Seattle´is, ühel päeval lennundusmuuseumis, teise päeva eesmärk oli külastada kuulsat vaatetorni ja Seattle´i kaubamärki Space Needle. Sinna ostsin pileti internetist hommikul ära, kui kohale jõudsin, sain aru, et õigesti tegin, tohutu järjekord oli.

A8.jpg

Fotol: Vaade Space Needle´i vaatetornist. Kaarel tõdes, et vaade oli igati vinge, aga rohkem meeldis talle vaade maapinnalt vaatetornile.

25. septembril Teadlaste Ööl Haapsalus esined sa ettekandega?

Jah. Räägin lühidalt Rakett 69 kogemusest, ja natuke Ameerika reisist ja natuke vaatan tulevikku ka.

Oled varasemates intervjuudes öelnud, et osalemine saates Rakett 69 tõi su ellu uusi võimalusi. Milliseid?

Hästi palju uusi tutvusi, kelle poole saab igal ajal pöörduda ükskõik mis murega. Kasvõi kaasvõistlejad, kohtunikud, Skype´i ja IT Akadeemia esindajad, kellega suhtlesin tihedalt seoses auhinnareisiga.

SetWidth300-KAAREL-SIIMUT.jpg

Kaarel Siimut. Foto saatest Rakett 69.

Meenutame veidi saadet. Viimases saates pidid kaks finalisti valima neli abilist, et üheskoos ehitada Goldbergi masin, milles on vähemalt 15 elementi. Masina töö pidi algama palli veeremisega ja lõppema täpselt kaks minutit hiljem lipu vabastamisega. Aega ehitamiseks oli 24 tundi. Võitis see, kelle masina tööaeg oli 120 sekundile kõige lähemal. Kui palju mõtlesid sa tol hetkel eetris olemisele või oli tähelepanu täienisti masina küljes kinni?

Finaalsaateks oli see mõte, et olen eetris, täitsa kadunud. Avasaates ei teadnud võistlejad teletegemisest veel mitte midagi, ja esimesed stuudiosaated olid sisseelamiseks. Aga hiljem oli lahendatav ülesanne ikkagi kõige tähtsam.

Sa oled saanud mitmeid stipendiume, muuhulgas ka Järvamaa andeka õpilase stipendiumi. Kas andekas õpilane vajab õpetajalt rohkem tuge, tähelepanu?

Oleneb tunnist. Pigem oli selline vajadus rohkem põhikoolis. Gümnaasiumis võiks reaalainetes potentsiaali rohkem ära kasutada. Aga tegelikult on praegu kõik väga hästi.

Kaarel Siimutiga vestles Madli Leikop. Fotod ja fotoallkirjad pärinevad Kaarli reisiarhiivist, aitäh, et võisime neid kasutada!

 

 

 

 

 

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet