Reaal- ja loodusteaduste konverentsil koostati teesid Haridus-ja Teadusministeeriumile ja Riigikogu kultuurikomisjonile


Avaldaja:Madli Leikop24. September 2015

Konverents toimus 11.-12. septembril Tallinna Reaalkoolis. Teesides peetakse muuhulgas oluliseks õpetajaameti väärtustamist ning hea ainevaldkondliku ettevalmistuse võimaldamist, oluliselt suuremate ressursside suunamist koolide materiaal-tehnilise baasi täiendamiseks ning laborikeskuste loomiseks.

Loo autor on Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna arendusjuht Signe Ambre.

11.-12. septembril toimus Tallinna Reaalkoolis kauaaegse koolijuhi Gunnar Polma mälestuseks reaal- ja loodushariduse konverents. Konverentsi korralduse üheks koostööpartneriks oli ka Eesti Teadusagentuur läbi Scientix programmi. Lisaks toetas ettevõtmist SA Innove PÜÜK 11 raames.

Oluline on õppida teiste kogemusest

Reaalkooli direktor Ene Saar ütles enam kui 200 osalejaga üritust avades, et loodus- ja reaalaineid õpetatakse ja õpitakse igas Eestimaa koolis, koostööd tehakse teiste üldhariduskoolide ja ülikoolidega, kuid oluline on vaadata ka maailmas ringi ning õppida parimatest kogemustest. Nii saigi konverentsil lisaks Eesti esinejatele kuulda arengutest Taanis, Kanadas ja Šotimaal.

Euroopa Liidu kõikidele õpetajatele õppematerjalide täiendamise võimalusi pakkuvat projekti Scientix tutvustas Gina Mihai European Schoolnet’ist. Scientix, mille koordinaatoriks Eestis on Eesti teadusagentuur, arendab loodus-, täppis- ja tehnikateaduste-alast hariduse võrgustikku üle Euroopa. Projekti keskmes on rahvusvaheline veebivaramu http://www.scientix.eu, mis annab õpetajatele ligipääsu erinevates riikides loodud õppematerjalidele.

IMG_3211.jpg

2014. aastal Eesti ja Soome hariduskogemusega tutvumas käinud Neil McIntyre Šotimaalt tõi kõige olulisemate õppetundidena välja kolm asja: 1. Meie õpilased on kohustatud õppima teadusaineid gümnaasiumi lõpuni (Šotimaal võivad lapsed sellest 14-aastaselt loobuda). 2. Meie lapsevanemad on aktiivselt kaasatud haridusse läbi digitehnoloogia (e-Kool ja Stuudium). 3. Uurimistööd on kohustuslik osa õppekavast (Šotimaal tehakse neid ainult vabatahtlikult väljaspool õppetööd)

Ettevõtted ja koolid koostöösse

Taanis asuva Viborgi Katedraalikooli õpetaja Lennart Egedal Petersen tutvustas kooli koostööd väliste partneritega, näiteks kohaliku politsei ja haiglaga, rõhutades, et partnerite kaasamine tõstab õpilaste õpimotivatsiooni ja arusaama, kuidas õpitavaid aineid, näiteks füüsikat või matemaatikat, igapäevaelus kasutatakse. Samast praktikast rääkis konverentsi teisel päeval Kanadas elav Merle Tamtik. See teema haakub hästi Eestis toimuvate arengutega, kus teadusagentuur alustab käesolevast õppeaastast uue tegevussuunaga, mille raames hakkame koole ja ettevõtteid kokku viima. Selle tegevuse eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi ja arusaamist loodus- ja reaalainetest ning anda parem alus edasiste karjäärivalikute tegemiseks.

Kas üldse midagi muuta?

Robert Adamson Kanadast rääkis rahvusvahelisest koostööst ja haridusmuutustest 21. sajandil, tuginedes rahvusvahelise teaduskoolide võrgustiku kogemusele (International Science School Network – ISSN). Adamson püstitas intrigeeriva küsimuse oma kooli baasilt – kui koolis on õpilaste PISA tulemused head ja nad saavad ülikoolidesse niikuinii sisse, siis kas peaks õpetamises midagi üldse muutma, eriti kui vanade õpimeetoditega on harjunud nii õpetajad kui ka õpilased? Muutumisvajaduse põhjusena tõi ta välja muutunud maailma – mõtestatud õppimiseks on õpilastele vaja võimalust kogemuste omandamiseks mitmes valdkonnas: kommunikatsioon, koostöö, kriitiline mõtlemine, loovus, koostöö kogukonnaga, kultuur. Adamson tõi välja koostöö olulisuse: ühiskond eeldab koostöö tegemist kogukondade sees ja tänu sellele liigub õppimine järjest enam klassist kogukonda. Robert Adamson rõhutas veel, et õppimine peab olema seotud tehnoloogiaga, aga mitte ainult kaasaskantava infotehnoloogiaga, vaid ka erinevate teaduslike katsevahendite, multimeedia ja tööstustehnoloogiaga.

Olukord Eestis

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ülle Kikas tegi konverentsiettekandes ülevaate Eesti möödunud aastate tegevustest, mille eesmärgiks on olnud loodus-, täppis- ja tehnoloogiaainete (LTT) parem õpetamine, õpetajate toetamine ja valdkondade populariseerimine. Oleme seisus, kus meil on vähe insenere, teadlasi ja insenerioskustega inimesi, nii peaks õpilased saama oma teaduse- ja tehnoloogiavaldkonnaga seotud huvi hoida ja arendada, motivatsiooniks on tähtis saavutatu näitamise võimalus. Ülle Kikase sõnul on kõige olulisem see, mis juhtub koolis, sest sealt saadakse süsteemset haridust ja oskusi, aga selleks, et noorel oleks piisavalt alust ja teadlikkust siduda oma tulevik LTT valdkonnaga, tuleb seda ühiskonnas väärtustada ja tutvustada. Hollandi eeskujul on Eestis algatatud teadus- ja tehnoloogiapakt, mis on koostöölepe riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori vahel ning selle eesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ja piisava tööjõu tagamine. Pakt on avatud uutele liitujatele ja seda koordineerib teadusagentuur.

Ülle Kikas tänas oma ettekandes õpetajaid, öeldes, et seniste heade tulemuste taga ka rahvusvahelises mõõtmes on kindlasti LTT-valdkonna õpetajad, aga rõhutas samas, et tõeliselt muret teeb järelkasv – kui kogu süsteemis midagi ette ei võeta, siis ei ole meil varsti ei LTT ega ka teiste ainete õpetajaid.

Kust leida loodusainete õpetajaid?

Esimese päeva lõpetas vestlusring, mida juhtis Reaalkooli õppealajuhataja ja õpetaja Martin Saar ning kus osalesid Katrin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Kersti Veskimets Tallinna Reaalkoolist, Volli Kalm Tartu Ülikoolist, Tiit Land Tallinna Ülikoolist ning Erkki Truve Tallinna Tehnikaülikoolist. Ka vestlusringi üheks olulisemaks teemaks kujunes õpetajate järelkasv – räägiti nii põhjustest, miks õpetajaks ei tulda, aga ka sellest, mis võiks mõjutada õpetajaametit valima. Nii Kersti Veskimets kui Tiit Land tõid probleemina välja õpetajate madala staatuse ühiskonnas ning vajaduse leida riiklikult võimalusi õpetajate palgatõusuks. Kahjuks on TLÜ kogemuse põhjal peale kõrgharidusreformi õpetajaks õppida tahtjaid veel vähem kui varem. Volli Kalm avaldas arvamust, et ehk on suure osa ülikooli tulijate jaoks vara teha otsus õpetajaameti kasuks, valmisolek ja mõte võib tulla hiljem, kui inimene on elukogenum, küpsem. Erkki Truve hinnangul peaks haridusteadus olema üks eelisarendatavatest ja strateegilise tähtsusega teadustest Eestis. Õpetajaid kooli toovate lahendustena pakuti välja praktilise osa suurendamist õpetajakoolituses ülikoolides, noorte õpetajate tugisüsteemi tugevdamist koolis ja omavahelise koostöö olulisust.

IMG_3208.jpg

Suure osa konverentsi teisest päevast võtsid enda alla töötoad uute meetodite, õppematerjalide ja praktiliste näidete tutvustamiseks. Konverentsi väljundina valmisid teesid esitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Riigikogu kultuurikomisjonile. Teesides peetakse muuhulgas oluliseks õpetajaameti väärtustamist ning hea ainevaldkondliku ettevalmistuse võimaldamist, oluliselt suuremate ressursside suunamist koolide materiaal-tehnilise baasi täiendamiseks ning laborikeskuste loomiseks ja LTT valdkonna jätkuvat populariseerimist, et suurendada nende noorte arvu, kes on valmis oma tulevikku reaal- ja loodusharidusega siduma.

Fotod konverentsilt: Koolielu arhiiv.

Samal teemal: