Nutiseadmega nutiõpetajaks


Avaldaja:Madli Leikop09. Oktoober 2015

Selle õppeaasta esimene HITSA seminar sarjast „Võrgustik võrgutab“ julgustas õpetajaid nutiõpetajaks hakkama. Esinejad jagasid kogemusi, kuidas nad nutiseadmed õppetöös kasutusse võtsid, kuidas on lood turvalisusega, mis äppe millal kasutada.

8. oktoobril Tallinnas toimunud seminaril „Nutiseadmega nutiõpetajaks“ jagati õpetajatele ja õppejõududele ideid, kuidas kasutada kaasaskantavaid nutiseadmeid õppetöös, et muuta “tunni segaja” hoopis õppetöö tõhustajaks ja toetajaks.

Üks.jpg

Terje Äkke Tallinna Rahvusvahelisest Koolist tuletas just haridustehnoloogidele meelde, et mis nende jaoks võib olla igapäevane, on algajale täiesti uus – tuleb selgitada väga lihtsaid asju. Algajatele ütles ta julgustuseks, et iPadi (ja tahvelarvutit laiemalt) kasutada on lõbus ning sellest on õppetöös kasu.

Rahvusvaheline Kool on pidevalt muutuva õpilas- ja õpetajaskonnaga kool, seal ei ole võimalik õpetada ühe riigi õppekava ja materjalide põhjal. Algklassides ei ole kindlalt raamistatud tunde, on teemad, mida pikema aja jooksul käsitletakse, õppeained on lõimitud. Samas toimuvad keele ja matemaatika põhioskuste tunnid. „Võib öelda, et meil muutunud õpikäsitus toimib, lapsed on aktiivsed õppeprotsessis osalejad, õpetajad loovad keskkonna, kus see võimalik on,“ ütles Terje Äkke.

Kaks.jpg

Arvutiklassid olid koolis olemas, toimusid arvutiõppe tunnid. Aga õpetajad otsisid midagi uuemat. Nii otsustatigi, et tuleb üks ühele iPadidele üle minna. „Õpetajate reaktsioonid jagunesid kolmeks, mida võite ka oma koolis oodata: esimene grupp hakkas silmade särades tegutsema, teine pani iPadid sahtlisse ja ei puutunud neid enne, kui kästi. Kolmandad olid kõhklevad: natuke proovisid iPadil toimetada, aga väga ei innustunud,“ rääkis Terje Äkke.

Kui aga iPadid õppetöös täiega kasutusse läksid, juhtus see, et vaimustusid kõik ning toimus massiline äppide allalaadimine ja tahvelarvutite kasutamine tundides muutus kohati isegi kaootiliseks. Terje Äkke rõhutaski, et infotehnoloogilisi võimalusi on tohutult, aga õpetaja peab kõigepealt läbi mõtlema, mida ja miks ta õpetab, alles siis saab vaadata, mis tehnoloogia teda aitab.  „Kui korragi nutiseadmeid kasutate, siis veendute ise, mida positiivset need õpimisse kaasa toovad. Pimestav sära läheb ära, lapsed harjuvad neid kasutama, nutiseade ei ole enam tunnisegaja,“ ütles Äkke.

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Toomas Tamm rääkis nutiseadme kasutamisest auditooriumis. Tavaline õppevorm ülikoolis on loeng. Tudengitega on sama nagu õpilastega: kui loeng on igav, läheb kuulajate pilk ja tähelepanu nutiseadmesse. Et loengut elavdada, võib kasutada sobivaid äppe, mis ühtlasi annavad õppejõule tagasisdet õpitu kohta. Toomas Tamm õpetas samas saalitäie kuulajaid kasutama keskkonda Kahoot. Ta ise pidas tudengite jaoks Kahooti veidi mänguliseks, üldhariduskooli sobib see hästi. Loengusse sobib Responseware (http://www.turningtechnologies.com/). Selle plussid on, et vastused on konkreetse isikuga seotud, küsimusi saab siduda esitlustehnoloogiatega (Powerpoint).

Kolm.jpg

Pille Granovski Konguta Koolist tutvustas nutiseadmete kasutust eTwinningu projektitöös: rakendused ja keskkonnad nutiseadmetele, mida saab kasutada rahvusvahelises projektitöös 21. sajandi oskuste arendamiseks.  Arendada tuleb koostööd, suhtlemist, loovust, kriitilist mõtlemist, kirjaoskust. Pille Granovski tõi hulgaliselt näiteid, mis keskkonnad kus abiks on. Näiteks koostööks sobivad Easelly, Flockdraw, Padlet, Deekit.

Projekti „Nutikaitse 2017“ eestvedaja Kalev Pihl tuletas kuulajatele meelde nii lihtsamaid nutiseadme kasutamise turvareegleid kui andis ülevaate olukorrast, milles tänu nutiseadmete kasutamisele oleme. „Ajalooliselt tuntud asjadest nagu fotoaparaat, muusikamängija, kalkulaator, telefon jms tekkis üks seade, kõik need asjad läksid kokku. Nutitelefon on miniarvuti, aga ega seda niimoodi ei turundata,“ rääkis Kalev Pihl. Samas on miniarvuti kasutajaskond tohutu, ja ei saa öelda, et kõik oleksid väga targad kasutajad. „Vanasti ei läinud autot juhtima inimene, kes oskas sõita ainult hobuvankriga. Et autot juhtida, pidid seda masinat läbi-lõhki tundma. Robootika oli vanasti valdkond, millega tegeles kitsas oskajate seltskond. Nüüd panevad lasteaialapsed roboteid kokku,“ tõi Kalev Pihl värvikaid näiteid muutunud olukorrast, kus masinad lähevad üha targemaks, eeldused kasutajale aga üha väiksemaks.

Neli.jpg

Tänapäevane nutiseade on loodud personaalseks kasutamiseks, selle taustal on problemaatiline ka VOSK-metoodika ehk võta oma seade kaasa. Kedagi ei saa sundida oma seadme sisu teisele näitama, parooli avaldama, äppe alla laadima või seadeid muutma. „Kui öeldakse, et võta õpik kaasa ja jaga seda naabriga, siis seda saab teha. Aga öelda, et näita oma telefoni sisu naabrile, ei ole päris OK. Õpilane ei pea seda tegema,“ rääkis Kalev Pihl.

Ettekannete slaidid leiab HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt. Seminari salvestatud materjalid on samas järelvaadatavad alates  oktoobri keskelt.

Fotod: ekraanitõmmis.

Samal teemal: