„Kuidas on programmeerimine praegu integreeritud õppekavasse? Kuidas saaksime edaspidi populariseerida programmeerimisoskust kui võtmeoskust digitaalse ühiskonna ja majanduse jaoks? Need küsimused olid ajendiks programmeerimisraporti koostamisel,“ selgitas European Schoolneti tegevjuht Marc Durando.

2014. aasta oktoobris avaldas European Schoolnet oma esimese raporti, kus kaardistati nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas toimuvad programmeerimistegevused üle Euroopa. Viimasel aastal on programmeerimine koolides muutumas ülemaailmseks trendiks ning Euroopa suurriigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Hispaania on just tänavu toonud koolide õppekavadesse programmeerimise.

Värskelt ilmunud 2015. aasta raportis heidetakse muuhulgas pilk ka õpetajate koolitusele ning tuuakse välja lai valik õpilastele suunatud formaalsest ja mitteformaalsest programmeerimisalasest tegevusest. Tulemused põhinevad 21 Euroopa majandusministeeriumi (20 Euroopa riiki ja Iisrael) ülevaadetel oma riigi praegustest plaanidest ja algatustest. 

Raportist selgub, et mitmetes Euroopa riikides, sh ka Eestis, Taanis, Soomes, Slovakkias, Hispaanias ja Prantsusmaal on programmeerimine lisaks eraldi ainena (nt arvutiõpetuse raames) integreeritud ka teistesse ainetesse, peamiselt matemaatikasse. Soomest saab esimene riik, kus rakendatakse täielikult aineteülest lähenemist. Samuti on raportis välja toodud, et üha enam integreeritakse programmeerimist ka algõpetuses. Siingi on eesrindlike riikide hulgas Eesti, aga ka Prantsusmaa, Iisrael, Slovakkia, Hispaania ja Suurbritannia.

Eestis tegeleb valdkonnaga ProgeTiigri programm, mille laiem eesmärk on tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamine õpetajatele ja õpilastele suunatud erinevate tegevuste kaudu. Programmeerimisega seotud algõpetuse põhitõdede õpetamine on osa programmi laiemast kontseptsioonist. "Eestis ei ole programmeerimisõpe kohtustuslik ning viisid, kuidas koolid programmeerimist lastele õpetavad, on erinevad. Mitmed koolid on omal algatusel võtnud programmeerimise õppekavasse eraldi õppeainena või valikainena,  samuti toimuvad paljudes koolides huviringid," selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. "ProgeTiigri programm julgustab õpetajaid kasutama erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma õppeaines, lõimides tehnoloogiat oma ainesse nii, et see toetab vastava aine õpiväljundeid. Nii saavad kõik lapsed erinevate õppeainete kaudu tehnoloogiapädevaks, sest eesmärk ei ole kõigist kasvatada programmeerijaid, vaid anda vajalikud tehnoloogilised oskused erinevatel elualadel toimetulekuks, olgu selleks valdkonnaks kunst ja humanitaaria või reaalteadused."

2015. aasta raportiga „Programmeerides tulevikku“ saab tutvuda SIIN.

Allikas: European Schoolnet

Samal teemal:

• HITSA kutsub õpilastööde konkursile „Maailmariik Eesti“!
• Tartu ülikool tutvustab õpilastele IT võlusid nutitelefonist juhitava roboti ehitamisega
• Kuidas gümnasistid programmeerimist õpivad