eTwinningu seminari plenaarsessiooni avas Anne Gilleran, kes tutvustas uuendusi ja trende eTwinningu keskkonnas. Ettekandes toodi välja, et kümne aasta jooksul on eTwinningu keskkonna kasutajate arv suurenenud 29 korda ning küündib 324 941 kasutajani. 5,4% Euroopa koolide õpetajatest on eTwinningu kasutajad, portaaliga on liitunud 45% Euroopa ligikaudu 320 000 koolist. Uuenenud on ka keskkond – kasutusse on tulnud eTwinning Live, kus õpetajatel on võimalik reaalajas suhelda, lihtsalt uusi sündmusi leida ja konverentskõnet pidada.

Nelja päeva jooksul võttis iga osaleja osa kuuest erinevast töötoast. Jagati infot, kuidas edukalt läbi viia eTwinningu projekte ning milliseid digitaalseid vahendeid selleks kasutada. Õpiti erinevaid keskkondi kasutama, muusikat looma, samuti jagati isiklikke kogemusi eTwinningu projektis osalemisest ja õpiti teiste kogemustest.

Eesti õpetajate grupp lõputseremoonial. Foto: Kirsti Solvak

Meie rühma kaks liiget olid varasemalt eTwinningu projekte läbi viinud, teised alles alustavad. Seetõttu oli ka oma töögrupi sees võimalik projektikogemusi vahetada. Näiteks Deniss Tšertovi projekt "My typical Sunday lunch" on saanud  kvaliteedimärgi ja seminaril sai ta edasi arendada töös olevat  projekti "My fascinating town" oma prantsuse koostööpartneriga.

Koolitusest vabadel hetkedel tegeldi keelekümblusega ja vesteldi teiste riikide õpetajatega - loomulikult haridusteemadel. Meid üllatas, et õpetajad Suurbritanniast, Saksamaalt, Maltalt, Itaaliast ja Hispaaniast ütlesid, et nende koolides on klassiruumides nii traadita interneti kui elektrooniliste seadmete kasutamine keelatud. Neil oli omakorda väga raske uskuda, et Eesti koolides on õpilaste digitaalse pädevuse arendamine küllalt priotiteetne. Huvitav oli veel teada saada, et Poolas alustatakse inglise keele õpetamist juba lasteaias.

Meeldejäävaim töötuba Maarika Taukuli jaoks oli programmeerimine Minecraftiga, kus tutvustati põgusalt mikroarvuti Raspberry Pi kasutamise võimalusi ja lihtsat programmeerimist Pythoni abil populaarse mängu Minecrafti abil. Minecrafti on mänginud paljud lapsed, eriti poisid. Selle valguses lastele mõne programmeerimiskäskluse õpetamine on oluliselt lihtsam. Microarvuti Raspberry Pi, mille saab soetada 30-40 euroga, annab võimaluse terve rühmaga samaaegselt programmeerida. Töötoa kestus oli liiga lühike, et kõiki võimalusi tutvustada, seetõttu jagas läbiviija Kamil Sijko Poolast juhtnööre, kust täiendavat infot hankida.

eTwinningu seminaril osalejad. Foto: Deniss Tšertov

Mänguhimuliste maiuspalaks oli LEGO Robootika töötuba, mis ühendas endas programmeerimise alustõdede õppimise ning puhta, rikkumatu rõõmu konstruktoritega mürgeldamisest. Delegatsiooni noorima liikme Martin Penti jaoks oli sessioon väga põnev. Samuti pakkus palju avastamislusti Google Earth’i lõpmatutena näivate kasutusvahenditega tutvumine, mille õpetamise võttis enda kanda Portugali õpetaja Marco Neves. Google Earth on hea alternatiiv geograafiaõpetajale, kes ei soovi oma tundides näha üksnes esitluste vaatamist ja kirjutamist. See pakub põnevaid viise tutvustamaks vanema astme õpilastele geograafide tööd reaalses elus ning seda, mis niikuinii paljuski arvutiekraani taga toimub. Töötoas sai kogu tervikust vaid väikse osaga tutvuda, kuid huvi äratamiseks töötas see suurepäraselt.

Osalejad arvavad, et sellised rahvusvahelist koostööd soodustavad õpitoad on väga vajalikud just uute partnerkoolide leidmiseks. Alustame kindlasti ise ja julgustame ka oma kolleege läbi eTwinningu portaali rahvusvahelist koostööd tegema.

Autorid: Maarika Taukul (Tabivere Põhikool), Deniss Tšertov (Narva Kesklinna Gümnaasium), Martin Pent (Kadrina Keskkool) ja Kirsti Solvak (Kohila Gümnaasium).

Samal teemal:

• Martna ja Poola kooli programmeerimisprojekt sai eTwinningu kvaliteedimärgi
• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi