Eesti õpetajad eTwinningu aastakonverentsi avaloengul.

Tatjana Guž on inglise keele õpetaja Tallinna Lasnamäe Põhikoolis, kus tegeleb HEV-õpilastega. „eTwinningu konverentsi esimeses töötoas „Learning by doing“ küsis Bratislavast pärit õpetaja Kornelia Lohynova, miks kaotavad õpilased huvi õppimise vastu juba pärast kahenädalast õppimist. Tema soovitus on mitte lasta õpilastel lihtsalt tundides istuda, vaid innustada neid uurimistööks millegi uue tundmaõppimisel. Õpilaste tehtud vigadele ei peaks kohe järgnema karistusena negatiivne hinne, sest õpilased õpivad oma vigadest. Just see ongi „learning by doing“ (õppimine tegevuse kaudu),“ selgitas Tatjana Guž.

eTwinningu töötubadest tutvustati hulgaliselt mitmeid kasulikke töövahendeid. Näiteks õpilaste omavaheliseks suhtlemiseks saab kasutada selliseid veebikeskkondi nagu kidblog.org, Photostory 3, voki, animoto, Padlet. Professionaalseks tööks fotodega võib kasutada programmi Snapseed. „Oma projektitöös hakkan ka kasutama järgmiseid veebikeskkondi: Fodey.com, mis aitab ajaleheartiklit luua; Cooltext.com, millega saab logosid luua; Smore.com, mis on abiks infolehtede loomisel; Flubaroo, mis on viktoriinide loomise keskkond,“ lisas Tatjana Guž.

Tartu Herbert Masingu Koolis töötav Evelin Lemetti on samuti inglise keele õpetaja, osaledes konverentsi raames spetsiaalselt projektipartneri otsinguks korraldatud töötoas. „Töötuba toimus saksa keeles, eesmärgiks oli koondada õpetajad kooliastmeti töögruppidesse, jagati kätte ideede kavandid ja soovitati keskenduda uue projekti loomisele ja koostööle. Meie töögrupp keskendus õpilastele, kes on 12-14aastased ja meie projekti nimi oleks "Ich bin wie ich bin“ (Ma olen nagu olen). Esialgselt sai paika pandud tegevuskava, eesmärgid, oodatav tulemus ja vahetatud kontaktandmeid ning nüüd loodame meeldivale koostööle,“ rõõmustas Evelin Lemetti.

Algklasside õpetajad Margit Reinpõld Imavere Põhikoolist ja Mare Kütt Rakvere Gümnaasiumist osalesid samuti projektipartneri ja ideede vahetamise töötoas, tegeledes 7-11-aastastele õpilastele suunatud projektiideede genereerimisega, kusjuures ideed ja kavand said küpseks partnerkooliga koostöö tegemiseks. „Töötoast võtsime kaasa huvitava mõtte tuua muinasjuttude ülesehituse (probleemid, õnnelik lõpp jm) tänapäeva: et õpilaste omavahelised suhted laabuksid hästi, selleks tuleb õppida probleeme lahendama, õigesti käituma ja mõtlema sellele, kuidas teha nii, et kõik lõpeks hästi nagu muinasjutus,“ selgitasid õpetajad. Margit Reinpõld ja Mare Kütt tõid projektipartnerite leidmisel ja koostöö tegemisel olulisena välja ka selle, et peab olema kindel, et ollakse koostöövalmis ja usaldusväärsed ning viikse tehtu lõpule.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja Ruth Leping tutvus eTwinningu aastakonverentsil teiste Euroopa kutseharidusasutuste õpetajate kogemusega. „Õpitoas tutvustati kutseõppe sidumist eTwinninguga. Kuna kutseõpetajad  tegelevad suhteliselt vähe eTwinninguga, siis oli mul hea võimalus osa saada kahe õpetaja - Jorge Mora ja Diego Rojas - kogemustest. Mõlemad olid arvamusel, et kutseharidussüsteem on riigiti väga erinev ning just see raskendab projektitööd. Leidsime võimalikud partnerid, kelle õpilastega saaks koostööd teha ja pidime ka kohe projektiidee välja mõtlema ning esialgse plaani tegema. Saime sellega hakkama, võimalik, et sellest arenebki reaalne koostöö.“ Lisaks tõi Ruth  Leping välja selle, et oluline on ka lapsevanemaid rohkem kooliellu kaasata ning üheks võimalikuks lahenduseks, mida töötubades välja pakuti, on virtuaalse kohviku idee.

Tiina Männik Sauga Põhikoolist tõi välja töötoa e-portfooliost. „Kreeka õpetaja dr. Gregory Makrides kõneles õpetajate ja õpilaste e-portfooliost kui laekast, mis sisaldab laeka omaniku töötulemusi ja professionaalset arengut. Töötoa läbiviija tõi palju huvitavaid näiteid  e-portfoolio kasutamisest projektitöös,“ selgitas Tiina Männik. Lisaks osales ta töötoas, kus tutvustati projektikonkursi võidutöid ja anti nõu eTwinningu projektide edukaks läbiviimiseks. Olulised punktid projekti õnnestumiseks on projekti teema valik, uutele ideedele avatud olemine, projektitöös ülesannete jagamine projektis osalejate vahel, projektipartneritega ühenduse pidamine ja lõpuni mõtlemine, aga ka loomingulisus. Toredatest töövahenditest toob Tiina Männik välja Snapseed, Pic collage, Book create fotode ja videote töötlemiseks ja salvestamiseks.

Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja Laine Aluoja osales töötoas „IKT vahendid teadusprojektidele“, kus tutvustati, kuidas kasutada projektitöös ja koos õppimisel dünaamiliste töölehtede loomise tarkvara GeoGebra. „Mulle meeldis kõige enam see, et partnerkoolide õpilased jagasid teise kooli õpilastele ülesandeid ja pärast analüüsisid ning andsid tagasisidet, kuidas partnerite poolt loodud ülesande abil matemaatika õppimine sujus. Projekti tegevustest jäi kõlama erinevate riikide õpilaste omavaheline suurepärane koostöö,“ tõi Laine Aluoja välja.

Programmeerimise töötoas tutvustati programme, mis aitavad erinevate haridustasemete õpilastel programmeerimisaluseid õppida. Ülevaade anti programmist CodyRoby, mille abil algklasside õpilased programmeerimist õppida saavad, ning programmist Scratch, tuues sinna juurde ka erinevaid näiteid. Töötoas osalejad jaotati gruppidesse ja nad said ka ise programmeerimist harjutada. "Töötoa lõpuks said kõik grupid mingi toreda mängukese valmis või oma tegelase liikuma,“ lisas Laine Aluoja.

Töötuba „Tehnoloogiasse sukeldumine“ oli Laine Aluoja sõnul tõeline tulevärk. „Näiteks Kahoot’i esitleti nii, et esmalt vastasime ise õppijatena küsimustele ja seejärel näidati, kuidas küsimustikku luua ja tulemusi analüüsida. Enne testimise vahendi Plickersi tutvustust pidid kuulajad ka ise testist osa võtma,“ selgitas Laine Aluoja. „Hakkan seda kindlasti ise ka kasutama. Senini kasutasin palju Kahoot keskkonda, aga kuna õpilastel oli tihti probleeme nutiseadmes vastamisega, siis Plickersi keskkond eeldab ainult õpetaja nutiseadme korralikku toimimist.“ Laine Aluoja toob välja veel mõned põnevad keskkonnad, mida õppetöös kasutada: salvestamine ja jagamine; veebitahvel; Socrative; tagasiside ja hääletus.

Juuru Eduard Vilde Kooli direktor ja eesti keele õpetaja Sirje Kautsaar tutvus eTwinningu aastakonverentsil nii ettevõtluse teemade kui ka õppematerjalide jagamise nõuetega. „Ettevõtliku kooli“ töötoas tutvustati ühte võimalikku lähenemist rahvusvahelisele tööle. Töötoas tutvustati majandusõpet propageeriva programmi Junior Achievementi loodud loovuskaarte „Creative Cards“ (kaardid pakuvad ideid ja ülesandeid probleemide lahendamise oskuse ja loovuse arendamiseks). Kaarte saab kasutada nii Junior Achievementi programmides aga ka teistes ainetundides, sest nende ülesanne on lapsi koostööle aktiveerida ja suunata teadlikult valikuid ning otsuseid tegema.

Töötoas „Going Open with LangOER: Open Educational Resources and Practices in teaching“ uuriti, miks õpetajad ei julge omavahel õppematerjale jagada. „Leiti, et osad õpetajad ei tunne täpsemalt autoriõigusi ja seetõttu ei jaga nad oma materjale. Töötoas räägiti põhjalikult Creative Commonsi erinevatest litsentidest ja sellest, et autoriõigusi tuleb tutvustada ka lastele. Arutati sellegi üle, millised materjalide jagamise võimalused koolidel üldse olemas on, et oma maja siseselt materjale jagada (koolil oma server, veebikeskkonnad). Avatud õppematerjal ei pea tähendama, et see on tasuta kättesaadav,“ tõi Sirje Kautsaar välja.

Vaata lisaks: http://conference10.etwinning.net/category/conference/

Fotod: eTwinning Europe Facebook, Laine Aluoja, Laura Vetik

Samal teemal:

eTwinningu sünnipäeval tunnustati tublimaid tvinnijaid