Uudiseid Madridis toimunud SIMO konverentsilt


Avaldaja:Laura Vetik13. November 2015

Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz käis oktoobri lõpus SIMO hariduskonverentsil Madridis ning jagab Koolielu lugejatele oma muljeid ning silma hakanud uusi trende haridusmaastikult.

Autor: Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht

Maailmas toimub palju erinevaid hariduskonverentse ja messe. Eestis populaarseimad välisettevõtmised on Educa mess Soomes ja BETT Inglismaal. Kuid tegelikult korraldatakse neid pea igal maal. Mina sattusin 28-30. oktoobril esindama Eesti ProgeTiigri ja digipöörde teemasid Madridis toimunud SIMO konverentsil, mida viib läbi IFERMA.

birgylorenz3.jpg

Konverents ise näeb välja nagu Londonis BETT – toimuvad tasulised ja tasuta seminarid-loengud ning on avatud suur messiala, kus kõik maailma haridusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad püüavad koolijuhtide, õpetajate ja haridusametnike tähelepanu enda tegevustele ja toodetele saada. Ei puudu Microsoft, Asus, Canon, Dell, HP, Intel, Samsung, Smart jne, kes kõik on ka meile Eestis tuttavad. Loomulikult purustati 2015. aastal järjekordselt osalejate kui ka oma toodete esitajate rekordid. Kaasa aitas ka soe 20kraadine päikseline ilm ning võimalus samal ajal Madridis toimuvat nautida.

Trendid, mida Expol näha oli, annavad teada, et 3D-printeri temaatika ei ole ühtäkki populaarseks saanud ainult Eestis, vaid vidin on koolidesse kasutusse tulnud üle kogu maailma. Pea iga seitsmes boks esitles midagi mis printis või midagi, mis oli varem 3D-tehnoloogias välja prinditud. Hästi populaarsed olid luukered, erinevad kirevad ümbrised, loodusteadustes sai plastikkonna abil konna siseelundeid tundma õppida. Tootjaid oli päris palju erinevaid, seega kindlaid eeliseid tekkinud pole, samas karta on, et mingi aeg peaks ka see turg küllastuma ja siis jäävad järgi kindlad tegijad.

birgylorenz1.jpg

Teiseks paistis silma suurte digitahvlite kasutus olemasoleva tahvli asemel. Tootjaid oli palju ja näidati nii joonistus- kui ka joonestamise oskust. Viimastel aastatel on püsiv trend olnud see, et koolidele pakutakse võimalust tahvel-arvuti ühes osta. Piiranguks sellise toote puhul on jätkuvalt tahvli suurus, kas seda saab üles-alla liigutada (et tagumised read näeks ja samal ajal ulataks ka kirjutama). Tahvlite kvaliteet ja mugavus on samas paremaks läinud. Küsimuseks jääb see, kas ja kuidas sellise tahvli ostmiseks kulutatud summad väljenduvad hiljem õpitulemuste kasvus. Pelgulinna Gümnaasiumis me seda kasutegurit väga ei märganud ja sellest aastast oleme suurte digitahvlite vaba kool. Tulevik paistab meie meelest pigem tehnoloogial, mis kasutab ära isiklikke väiksemaid tahvleid ja telefone (VOSK) ja võimaldab mugavalt ühenduda ükskõik millise ekraani külge. Selliseid pakkujaid oli näitusel aga vähe, tuleb veel oodata!

Kolmas trend, mida Expol nägi, on erinevad robootika ja andurvidinad programmeerimise õppimiseks ja maailma tunnetamiseks. Ei puudunud Rasperry Pi, Bee-Bot, Litle Bits, Vernier jt. Nagu ka Eestis olid pakutud lahendused sobilikud juba alates lasteaiast. Neljandaks suureks grupiks olid erinevad veebikaamera lahendused järelevalveks, veebikonverentsiks (e-õppes) või liitreaalsuse loomiseks. Samas oli üllatav, et 2013. aastal oli BETTil pea igas kümnendas messiboksis Google Glassi või Oculuse sarnased prillilahendused, samas nüüd oli neid järele jäänud 2-3. See näitab, et ka haridusmaastikule üritavad sisse suruda erinevad pakkujad, kelle staatus on väga idufirmalik. Sinna oma raha suunates võite sattuda olukorda, kus täna on asi olemas, kuid homme enam ei ole. Selliselt on hariduses keeruline asju ajada.

Loomulikult olid esindatud erinevad digitahvlite pakkujad ja nende hoiustuslahenduse müüjad. Samuti suured komplekslahenduse pakkujad ja tarkvara tootjad. Erinevates loengusaalides arutati tuliselt haridusteemadel – kuidas õppetööd kõrgemale astmele viia, kuidas haarata õpilase tähelepanu, kuidas paremini hinnata jne. Kuigi ma väga hästi hispaania keelest aru ei saanud, osalesin iPade ja spetsiaalset koolimööblit loova firma töötoas. Tehnika kasutamine toetas seda, mida õpetaja rääkis – näidati pilte, videot ja teksti. Samas õpilased oma vidinatega vaatasid ikka õpetajale otsa ning arutasid koos välja pakutud probleemide üle.

birgylorenz2.jpg

Tehnika on tore, aga kokkuvõtteks on palju olulisem siiski õpetaja sõnum ning omavaheline suhtlus, mida tehnika saab toetada aga mitte asendada!

Fotod hariduskonverentsilt, autoriks Birgy Lorenz.

Samal teemal: