Mõtteid hariduse uuendamise kohta hakati vahetama juba 2011. aastal. Kokku said entusiastidest mõttekaaslased Läänemaa üldhariduskoolidest, Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kolledžist ning maakonna haridusametnike seast. Arutati, mida tuleks haridusvaldkonnas teisiti teha, et maakonda tekiks tulevikus kõrgemat lisandväärtust andvaid töökohti ning väheneks väljaränne ja kvaliteetne kohalik kooliharidus motiveeriks inimesi maakonda jääma.

Läänemaa õpetajatega jagavad tegevuskava koostamise seminaril oma nägemust kooli olevikust ning tulevikust õpilasfirmades ning ENTRUMis kaasa löönud gümnaasiumiõpilased Berta Valdma Läänemaa Ühisgümnaasiumist ja Lydia Kurus Taebla Gümnaasiumist. Foto: Andres Huul

Alustuseks vaadati 2012. ja 2014. aastal üle maakonna koolide infotehnoloogia olukord. Tulemus näitas koolide ebaühtlast arengut. Sai ka selgeks, et muutuse saavutamiseks digivaldkonnas on vaja luua keskkond, kus innovatsioon oleks võimalik. Vaja on süsteemset lähenemist mitte ainult digivaldkonnale ja ettevõtlikkuse arendamisele, vaid kogu õpikäsitusele, seetõttu keskenduti järgmise sammuna maakonna ühise plaani koostamisele. 2014/2015. õppeaasta jooksul toimunud nelja seminari ning õppereisi tulemusena valmis 13 Läänemaa kooli, haridusametnike ja partnerite koostöös ning Tallinna Ülikooli kasvatusteaduskonna direktori Kristi Vinteri abiga tegevuskava, mille edasisse rakendamisse sel sügisel kutsuti osalema kõik maakonna koolid. Tegevuskava elluviimist koordineerib Läänemaa Arenduskeskus, kelle projektijuht ja sisuekspert korraldavad vajalikud tegevused, sh seminarid, koolitused, õppereisid.

Sihid on koondatud seitsmesse fookusvaldkonda, milles muutused on vajalikud. Üks neist on digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine. See on nagu võõrkeel, mis peaks olema igaühe loomulik oskus ja mida peaks hakkama õppima kohe, kui kooli tullakse, veel parem, kui juba lasteaias.  Igas koolis peaks olema selle „keele“ õpetaja. Tulevikus ei ole enam selliseid töökohti, kus saaks ilma digitaalse kirjaoskuseta hakkama.

Innustame ka õpetajaid omandama selles valdkonnas pädevusi, mis avavad neile uusi metodoloogilisi võimalusi. Kuna koolides võib kohati leiduda ka digitaalse lõhe probleemi – lapsed tunnevad arvuteid rohkem kui õpetajad, siis julgustame koole oma õpetajate digioskusi süsteemselt arendama. Läänemaal on selleks erakordselt head võimalused – vastavat täienduskoolitust õpetajatele pakub Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž.

Seitse Läänemaa haridusuuenduse fookusvaldkonda:
1)    keskkonna loomine individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks
2)    kogukonna kaasamine (sh õppetöösse ja selle kavandamisse),
3)    õppetöö kollegiaalne planeerimine, lõimitud ainekavad, üldõpe
4)    üldpädevuste arendamine, sh
4.1. ettevõtlikkuse arendamine
4.2. õpilaste vabatahtliku töö kavandamine koolielu osaks
5)    aktiivõppemeetodite rakendamine
6)    digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine
7)    õpilase arengu tagasisidestamine

Põhjalikuma ülevaate haridusuuenduse ja IKT valdkonna tegevustest Läänemaal ning sellest, kuidas seda mõõta kavatsetakse, leiab siit: http://lhuu.weebly.com/

Autor: Andres Huul, Läänemaa Arenduskeskuse juhataja