Kogemust käsitöö- ja kodunduse õpetajal Saima Tõigastil tõesti jagub. Ta töötab Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis 1990. aastast ja on ise sama kooli vilistlane, põline kohalik elanik, Kilingi-Nõmmel sündinud ja kasvanud.

Mis on teie jaoks käsitöö õpetamisel kõige olulisem, mida tahate õpilastele kindlasti edasi anda?

Pean väga oluliseks, et põhivõtted õpitakse tunnis õigesti selgeks. See on nagu käsitöö ABC. Kui midagi vahele jääb, võib see edaspidi komistuskiviks saada. Tõeliselt tähtis on, et õpilased rakendaksid oma fantaasiat. Pean tunnistama, et aeg-ajalt olen sellega hädas, sest valdavalt tahetakse ikka kergema vastupanu teed minna. Õnneks on ka alati erandeid, neid tüdrukuid, kellega on lust koostööd teha.

Tähtsustan ka seda, et 8. ja 9. klassi neiud suudaksid hakata loovalt mõtlema, kuidas oma garderoobi kujundada.

Oluliseks pean innovaatilisust käsitööoskuste kujundamisel, erinevate tehnoloogiliste võimaluste kasutamist (tikkimis-õmblusmasin ja selle programmide kasutamine, arvuti kasutamine oma tööde esitlemisel).

Valik õpilaste tehtud kaunist käsitööd.

Käsitöötund meie koolis täna – mis on head, mis muret teeb?

Just selle õppeaasta alguses tegime õpilastega tagasivaate möödunud aastatele ja õpilastele. Kui palju kauneid asju sai siis tehtud, kui võimsad igakevadised näitused olid käsitööklassis! Tuleb tunnistada, et seoses tehnoloogia arenguga on muutunud ka käsitöötunnid. Kiire elutempo jätab siia oma jälje. Õpilastel on palju võimalusi vaba aja veetmiseks ja seega jääb kodus käsitööga tegelemiseks üha vähem aega. Õnneks areneme ka meie. Meie koolil on Pfaff tikkimis-õmblusmasin, mida õpilased (ja ka õpetajad) meeleldi kasutavad.

Kas olete oma tunnis katsetanud IKT-vahendeid?

IKT-vahendeid kasutan tunnis, aga mõõdukalt. Aeg-ajalt annan õpilastele koduseks tööks internetist erinevaid mustreid ja ideid otsida. Olen siiski käsitsi tehtud käsitöö ja isikliku loomearendamise pooldaja.

Tikkimise puhul on mul juba teine seisukoht. Oluline on arvuti kasutamise oskus erinevate tikandite kujundamisel. Mida nooremad on õpilased, seda julgemalt tegutsevad nad tikandite kujundamisel, erinevate programmide kasutamisel ja ka tikkimisel. Kahju on sellest, et 5D-programmiga töötamiseks on vaja donglit (võtit) ja siis on õpilaste arv piiratud, kes kujundamisega korraga tegutseda saavad.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8. klassi õpilase Marili Loorentsi TikiTiigri konkursil 2013/14 III koha saavutanud töö.

Kas nutihuvi on vähendanud huvi käsitöö vastu?

Kindlasti on, aga õnneks mitte kõigil õpilastel. Palju on veel tüdrukuid, kes teevad meelsamini käsitööd kui et on arvutis.

Arvutioskusi kasutame aga kindlasti kodunduse tundide ajal. Kodus valmistavad õpilased ise toitu, pildistavad selle valmistamisprotsessi ja postitavad blogisse. See ei ole otseselt kohustuslik ülesanne, aga seda täidetakse huviga.

Ütlesite, et digiloovtööde konkursil osalemine on tõsine väljakutse. Kuidas konkurssidel läinud on?

2010/11 osalesime esmakordselt TikiTiigri konkursil. Meie kooli õpilane Janela Peterson õmbles endale tikanditega lõpukleidi.

2012/13 osales TikiTiigri õpilaskonkursil edukalt Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Marili Loorents, kes saavutas III kohta. Neiu kaasajastas doominomängu, pannes selle rahvuslikku võtmesse.  Arhailise tikandi motiivid olid õpilase enda kujundatud. (http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/tikitiigri-opilaskonkurss)

2013/14. õppeaastal osales HITSA õpilastööde konkursil meie koolits edukalt Marie Kuningas omatikitud lapitekiga (III koht). See töö nõudis tõelist aega ja vaeva. Ka Tallinnas esitlusel rääkis Marie, et ma muudkui tikkisin, tikkisin ja tikkisin… (https://www.innovatsioonikeskus.ee/et/digiloovtoode-konkurss-20132014-lahe-asi-tulemused)

2014/15. õppeaastal osales digiloovtööde konkursil meie koolist neli õpilast: Brita Pärna, Kendra Rosen, Anabell Nurmsoo, Sairi Sutt koos Jessica Tähistega. Minu kui õpetaja jaoks oli õpilasi väga huvitav juhendada.
Nende töödega saab tutvuda lehel http://www.saimakoolis.wordpress.com

Kahjuks seal me auhinnalist kohta välja ei teeninud, aga ise ma tean, et ka nüüd nägid õpilased „verd, higi ja pisaraid“. Tundub, et konkurss on nii suureks paisunud. Eks komistuskiviks on ka ajaveebi loomine, sest tikkimistööde puhul tuleb nagu kahe konkursiga korraga tegeleda.

Eelmisest aastast jäi kripeldama see, et seati küsimärgi alla koostöö õpetaja ja õpilase vahel. Tahaksin täpsustada, et meie õpetajad ei ole lihtsalt harjunud ja ei tule selle pealegi, et ise kuhugi pildile minna või et temast eraldi juttu tehakse. Oluline on õpilane/õpilased ja nende töö. Tõenäoliselt on meil ka siin arenguruumi.

Koolielu küsimustele vastas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi käsitöö- ja kodunduse õpetaja Saima Tõigast. Fotod: erakogu.  

Samal teemal:

• Oma kätega tehtu on ainulaadne
• Muistse käsitöö õpik valmis õpetajatöö kõrvalt