Nimelt uuris Erss võrdlevalt, kuidas on viimase paari kümnendi hariduspoliitika mõjutanud gümnaasiumiõpetajate professionaalset autonoomiat Eestis, Saksamaal (rõhk Baierimaal) ja Soomes ning kuidas tajuvad seda õpetajad ise.

Tegelikkuses on otsustamisvabadus väike

Õppekavade, õpetajate lehtede ja õpetajate intervjuude analüüsist selgus, et Eesti ja Baierimaa gümnaasiumi õppekavade autonoomiadiskursus ei ole kooskõlas õpetajate endi tunnetatud olukorraga. Õppekava retoorika tekitab õpetajate autonoomia suhtes ülemäära optimistlikke ootusi, mis tegelikkuses pole teostunud. Soomes on kooskõla aga suurem, õpetajad peavad end autonoomseteks professionaalideks, kellel koolis ja klassiruumis rohkelt otsustamisvabadust.

Eesti õpetaja on õppekava suhtes kriitiline

Oluline erinevus ilmnes õpetajate lojaalsuses õppekavale. Kui Saksa ja Soome õpetajad kiitsid õppekava üldiselt heaks ja olid valmis seda rakendama, siis Eesti õpetajad jäid valdavalt kriitiliseks. Väideti, et õppekava pole antud kujul võimalik ellu viia, peamiselt ressursside puudumise tõttu. Seda võib ka tõlgendada kui usalduse puudumist riigi ja õpetajate vahel, mis on seotud laiemalt õpetaja ameti staatusega ühiskonnas.

Õpetaja autonoomiast

Õpetaja autonoomiat mõistetakse ja hinnatakse erinevates kultuurides erinevalt. Baierimaa õpetajad näevad kooli autonoomiat, mida Eestis ja Soomes rakendatakse, negatiivsena. Olles harjunud tsentraliseeritud haridussüsteemiga, ei soovi nad arendada kooli õppekava ega võtta endale lisakohustusi. Samuti on Baieri õpetajad nõus järgima õppekava detailseid ettekirjutusi, samas kui Soome õpetajad leiavad, et õpetajad saavad töötada professionaalsemalt ja paremini, kui õppekava jätab neile selleks ruumi. Ka Eesti õpetajad hindavad autonoomiat, kuid ootavad õppekavalt õpitulemuste täpsemat kirjeldamist ning tunnevad puudust ajakohastest riiklikest õppematerjalidest.

Maria Erssi doktoritöö „The Politics of Teacher Autonomy in Estonia, Germany, and Finland“ („Õpetaja autonoomia poliitika Eestis, Saksamaal ja Soomes“) on valminud Tallinna Ülikooli professori Tero Henrik Autio ja Tartu Ülikooli professori Veronika Kalmuse juhendamisel. Oponendid on Jyväskylä Ülikooli professor Jouni Välijärvi ja Helsingi Ülikooli teadur Liisa Hakala. Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 30. novembril kell 12.00 Tallinna ülikooli auditooriumis M-225 (Uus-Sadama 5).

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatu keskkonnas ETERA.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Doktoritöö: digitaalne kirjaoskus ja sotsiaalmeedia kasutamine kujundavad teineteist vastastikku
• Doktoritöö: haridusmuutuste omaksvõtt kutsehariduses on olnud ebaühtlane