Nii algaski Eestis hädaabinumbrile 112 üleminek 90-ndate aastate algul ja üleminekuperiood kestis pea 10 aastat.  Alates 1. aprillist 2000, seega juba 10 aastat tagasi lõpetasid töö vanad tuletõrje, kiirabi ja politsei numbrid ja kasutusele jäi ainult 112 kui hädaabinumber.

Euroopas on kasutusel ühtne hädaabinumber 112 selleks, et kõigil hättasattunud inimestel oleks võimalik helistada hädaabiteenistustele (politsei, kiirabi ja päästeteenistus) ühel ja samal numbril kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa Komisjon peab seda eriliselt tähtsaks, et reisides või töötades Euroopa Liidu maades saavad hättasattunud inimesed alati tasuta abi kutsuda nii lauatelefoni kui ka mobiili abil helistades numbrile 112.

Noorte hulgas Euroopa 112 teadlikkus väike
Euroopa komisjon viib iga aasta algul läbi üle-Euroopalise Eurobaromeetri kiiruuringu „Euroopa hädaabinumber 112“. Uuringu küsimusele, millisele numbrile te helistaksite hädaolukorras Eestis, vastas 90% Eestist küsitletutest, et valiks numbri 112. Selle tulemusega oleme nende riikide grupis, kus lisaks 112-le on kasutusel veel ka teisi hädaabinumbreid (Eestis number 110) esikohal. Samas teadsid ainult 45% küsitletutest Eestis, et samalt numbrilt saab abi kõigis Euroopa Liidu maades.

Teadlikkus Euroopa ühtsest hädaabinumbrist ei ole nii kõrge sugugi kõigis vanuserühmades. Uuringust selgus, et noortest inimestest vanuses 15-24 aastat ainult 15% oli teadlik Euroopa hädaabinumbrist. Nii võibki järeldada, et koolinoored on küll teadlikud hädaabikutsumisest Eestis, aga ei tea, et sama number on kasutusel kõigis Euroopa Liidu maades.

Koolinoorte hulgas Euroopa 112 teadlikkuse tõstmiseks palub Häirekeskus kõigi laste ja noortega tegelevate inimeste abi. Täiendavat infot ja ka õpetamiseks kasutatavaid materjale leiate Euroopa Komisjoni Euroopa 112 internetikeskonnast.

Eelpool mainitud internetikeskkonnast on võimalik leida hädaabiinfo kõigi Euroopa Liidu riikide kohta, mida kindlasti on hea kasutada näiteks geograafiatundides Euroopa Liidu riikide ja nende lippude tutvustamiseks. Erilist tähelepanu pöörab Euroopa Komisjon laste ja noorte hulgas info levitamiseks.

Samast internetikeskkonnast leiate lastenurga, milles olevad materjalid on tõlgitud kõigisse Euroopa Liidu riikide keeltesse.

Laste leheküljelt leiate huvitava viktoriini, mitu võimalust pusle kokkupanekuks, täiendavat lugemist hädaabinumbrist ning värvimislehe. Kui eelpool olevad internetiaadressid tunduvad keerulised ja pikad, siis jõuate samasse kohta läbi Päästeameti kodulehe www.rescue.ee klikkides vasakus servas olevale menüüpunktile „112 – Euroopa hädaabinumber“.

Euroopas helistamisel tuleb rääkida oma mure võõrkeeles
Seega saavad Eesti inimesed Euroopa Liidu riikides reisides või töötades kutsuda abi helistades tasuta numbrile 112. Siinjuures tuleb muidugi arvestada sellega, et helistades välismaal numbrile 112 satute te selle maa häirekeskusesse, kust te kõne teete. Seega tuleb osata oma mure selgeks teha võõrkeeles. Kõige rohkem oskavad häirekeskuste töötajad vastata kindlasti inglise keeles. 

Reisides on ikka kasulik hinnata oma terviseriske ja mõni vajalik sõna igaks juhuks kohalikus keeles ka ära õppida. Mõni nädal tagasi rääkis mulle üks tuttav lätlanna, kuidas ta Saksamaale reisides õppis igaks juhuks ära, kuidas saksa keeles öelda „Ma olen suhkruhaige ja vajan kiiresti arstiabi“.  Siin ongi võõrkeelte õpetajatel tänuväärne võimalus põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumis vastavat teemat tunnis käsitleda.

Üks näide Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kasulikkusest. Häirekeskuse juhtivpäästekorraldaja Hele-Mai Karm meenutab juhtumit, kus inimene oli tulekahju puhkedes nii endast väljas, et ei suutnud öelda oma asukohaks muud, et ta asub Tallinn-Pärnu maantee ääres ja seda vaatamata sellele, et ta oli selles majas elanud terve oma elu. „Õnneks sõitis samal ajal tulekahju kohast mööda üks Poolast pärit rekka ja selle juht helistas 112 ja ütles, et näeb Tallinn-Pärnu maatee niisugusel kilomeetril tulekahju. Kui Euroopa Liidus ei oleks kasutusel ühtset hädaabinumbrit, siis tõenäoliselt ei oleks rekkajuht osanud hädaabinumbrile helistada ja ka tulekahju tagajärjed oleksid olnud palju suuremad,“ räägib Karm õpetliku juhusest. 

Häirekeskuse juhtivpäästekorraldajal Lily Kassil on aga palju näiteid selle kohta, kus meile külla tulnud turistid näevad hädaabi vajavaid inimesi ja helistavad 112-le. Kassi sõnul on sellisel juhul ikkagi hea osata näiteks inglise keelt. „Kui te reisite mööda Euroopat ja tõesti võõrkeelt ei oska, siis ärge kartke kohalikelt abi paluda 112-le helistamisel. Inimesed on igal pool väga abivalmid ja kuidagi saab ju ikkagi kohalikele inimestel selgitada, et vajate hädaabi. Näiteks valige mobiililt 112 ja näidakse seda numbrit mobiiliekraanilt kohalikule elanikule. Inimesed kindlasti on valmis teie eest kõnelema,“ julgustab Kass inimesi.

Edvi Freiberg, Häirekeskus 
Lisatud 30. augustil 2010