Haridus- ja teadusministeeriumi andmete kohaselt maksab 52% üliõpilastest Eestis praegu õppemakse. Samas näitab kevadel läbiviidud EÜL-i uuring, et Eestis on Euroopa võrdluses ülisuur töötavate tudengite osakaal ning seejuures kulutavad Eesti üliõpilased vähim aega õppetööga seotud tegevustele.

"Arvamus, et tasulise kõrghariduse puhul lähevad noored õppima kutsekoolidesse, pole usutav. Olukorras, kus iga teine Eesti tudeng juba maksab õppemaksu, pole tudengite huvi kõrghariduse omandamise vastu vähenenud, vaid pigem suurenenud. Samuti tuleb mainida, et riigikogu kinnitatud Eesti kõrgharidusstrateegia kohaselt on universaalne haridustase Eestis kõrgharidus, mitte kutseharidus. Kui Eesti ambitsiooniks on saada Põhjamaade tiigriks, siis pelgalt kutseharidusega seda ei saavuta," lisas Mälzer.

Täielik tasulisele kõrgharidusele üleminek suurendab EÜL-i hinnangul tudengite motivatsiooni minna õppima lähiriikide kõrgkoolidesse, kus kõrghariduse omandamine on tasuta ning kus on olemas vajaduspõhised üliõpilaste toetussüsteemid.

"Kui üliõpilasel on valida, kas õppida tasulises Eesti kõrgkoolis või tasuta Rootsi, Soome või Taani kõrgkoolis, siis võib arvata, et arvestatav hulk tudengeid läheb omandama kõrgharidust välismaal. Tasuline kõrgharidus nõrgestab Eesti kõrgkoolide konkurentsivõimet ning sunnib neid tudengite pärast konkureerima koolidega üle maailma," märkis Mälzer.

Seoses kõrghariduse rahastamisega seonduvate probleemidega kutsub EÜL Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe avalikule debatile, et ta kaitseks oma seisukohti tasulisele kõrgharidusele ülemineku osas.

"Leiame, et kõrghariduse rahastamise alane arutelu ei peaks toimuma ainult kabinettide vaikuses. Ootame tööandjaid, kes räägivad tasulisest kõrgharidusest, üliõpilastele külla, et oma seisukohti ka avalikult kaitsta," lisas Mälzer.

Tööandjate manifest 2011-2015 (pdf)
Loe ka Eesti Päevalehest: Veskimägi: ülikool tasuliseks, võõrtöölistele tere tulemast!

Eesti Üliõpilaskondade Liit 
Lisatud 31. augustil 2010