Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5-3aastastele lastele luuakse võimalused lapsehoiuks ja 3-7aastastele alushariduse omandamiseks lasteaias – seda võivad omavalitsused korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori teenust.

Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal: „Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, üle kolmeaastaste laste puhul pööratakse enam tähelepanu õppe- ja kasvatustööle“.

Sõimede ja lapsehoidude vahel erisused kaovad, lapsehoidude nõudeid ei tõsteta, vaid need muutuvad rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Ka lapsehoiud saavad taotleda alushariduse võimaldamise võimalust, selleks peavad nad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Kontseptsiooni kohaselt tekib seega terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lapsehoidu ja lapsehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust. Viimane on küll pigem erand kui reegel: praegu käib lapsehoidudes ligikaudu 2% 3-7aastastest lastest, valdavalt on selle vanuserühma lapsed siiski lasteaedades.

Samuti ühtlustatakse personali kvalifikatsioon: 1,5-3aastaste lastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3-7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad lähtudes seaduses ettenähtud täiskasvanute ning laste suhtarvudest.

Lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis on takistuseks tervikliku süsteemi loomisel – kontseptsioon näeb ette tulevikus ühtse seaduse kehtestamise lasteaedadele ning lapsehoidudele. Uut alushariduse ja lapsehoiu seadust hakatakse välja töötama 2016. aastal.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Samal teemal:

• Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik
• Heljo Pikhof: Lasteaednikud - alusepanijad kogu eluks