Konkurss on populaarne ja  esitatud tööde hulk aasta-aastalt suurenenud. Tänavusele konkursile laekus 566 teadustööd, millega püstitati taaskord rekord (2014. aastal oli töid 511). Kõige rohkem, 258 tööd, esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 182, bio-ja keskkonnateadused 85 ning terviseuuringud 41 tööga.

Konkursi preemiafond 61 980 eurot jagunes rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõppe, doktoriõpe ning nelja teadusvaldkonna vahel. Lisaks anti välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot. Tunnustust avaldatakse ka parimate tööde juhendajatele.

Üle poolte tunnustatud töödest on valminud Tartu Ülikoolist, järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Möödunud aastaga võrreldes on nii osalejate kui tunnustatute hulgas kasvanud välisülikoolides õppivate eesti üliõpilaste osakaal.

Konkursi töid hindab 16-liikmeline komisjon, mis koosneb eri valdkondade tunnustatud teadlastest ning Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest.

Sel aastal tõid retsensendid kõige kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul tõid retsensendid välja teemade aktuaalsust, oskuslikku meetodite kasutamist, tööde põhjalikkust ja praktilist väärtust.
Nagu varemgi, paistab ka sel aastal silma, et auhinnatud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Konkursikomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul kinnitab aasta-aastalt suurenev konkursitööde arv selliste konkursside vajadust. „Järjepidev riiklik noorte teadlaste tunnustamise süsteem motiveerib noori teaduses tegutsema, pakkudes teadlaskonnale hädavajalikku järelkasvu,“ rääkis Terje Tuisk.

Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele välisülikoolis valminud doktoritööle - Marii Paškovile Amsterdami Ülikoolist ning Einar Piusile Edinburghi Ülikoolist.

Kõik tunnustamisel osalenud üliõpilased, juhendajad ja konkursikomisjoni liikmed. Foto: Eesti Teadusagentuur

 Marii Paškovi doktoritööst oleks poliitikuil mõndagi kõrva taha panna

Amsterdami Ülikoolis tudengi Marii Paškovi ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda kuuluv doktoritöö „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel“ uuris, kas ühiskondades, kus majanduslik ebavõrdsus on suurem, on inimesed enesekesksemad ja vähem solidaarsed oma kaasmaalaste suhtes.

Analüüs näitas tõepoolest, et sellistes ühiskondades on idividualistlik solidaarsus on kõrgem ja seal on vähem institutsionaalset (kollektiivset, laiematele ühiskonnagruppidele suunatud) solidaarsust ning inimesed on enam keskendunud enda sotsiaalsele staatusele (ollakse vähem abivalmid nõrgemate sotsiaalsete gruppide suhtes). Selles osas paistavad rohkem silma mehed, kuna nende tundlikkus konkurentsisurve osas ja vajadus sotsiaalset staatust parandada on suurem.  Näib, et majanduslikult ebavõrdsetes ühiskondades soovivad inimesed ise valida, keda ja millal nad toetavad, kollektiivne solidaarsus on aga vähem populaarne.

Retsensendi sõnul on poliitikutel oma otsuste tegemiseks Marii Paškovi doktoritööst mõndagi kõrva taha panna.

Einar Piusi töö sihib oma doktoritööga IT valdkonna kaugemasse tulevikku

Edinburgi Ülikooli tudeng Einar Pius uuris oma loodusteaduste ja tehnika valdkonda kuuluvas töös „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani“, kas eksisteerib aritmeetiline operatsioon, mis saab kasu kvantparallelismist ning kui palju on võimalik paralleliseerida kvantarvutusi. Töös luuakse uus, laia rakendusalaga kvantaritmeetika skeem;  keskendutakse mudelile, mille alusel tehakse arvutusi - mõõtes põimunud kvantbitte ja käsitletakse kvantskeemide keerukusteooriat.

Töö retsensent on oma soovituses määrata uurimusele peapreemia öelnud, et kui pidada Eestit IT-valdkonnas suureks tegijaks ja seda valdkonda meil prioriteetseks, siis just sellisele selgelt tulevikku sihtivale tööle peapreemia andmine oleks märgiliselt oluline otsus.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse järjepidevalt juba alates 1991. aastast. Konkursi peakorraldaja on Eesti Teadusagentuur, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Link konkursi kodulehele: Kõik preemiasaajad.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Tartu tudengid säästavad energiat kraanivett juues
• Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015.aasta parimad selguvad homme