Noorte teadlikkust tööturu võimalustest aitaks tõsta tööandjate ja koolide koostöö


Avaldaja:Laura Vetik18. Detsember 2015

Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz osales PalgaInfo seminaril „Palgateater2015“ ning annab Koolielu lugejatele ülevaate kuuldust-nähtust.

Autor: Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht

Ei ole üllatus, et töötamise valdkonnaga on Eestis saabumas keerulised ajad. Eesti Teadusagentuur ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juba pikemat aega erinevatel hariduskonverentsidel välja toonud, et ligi 20% vanemast generatsioonist liigub tööturult ära ja asemele ei tule kindlasti sama palju.

Ka tööandja turunduse agentuuri Brandem värbamisturunduse ekspert Marie Evart ütles Palgainfo seminaril, et tegelikult ei ole paljudel tööandjatel enam võimalust valida ega eelistada kedagi soo, rahvuse või vanuse järgi ja üha olulisemaks saab, milline on tööandja maine ning milliseid lisavõimalusi pakutakse (nt transport tööle või see, kuidas osatakse välja tuua töö vajalikkus ja huvitavus). Välja toodi ka see, et 20% otsib aktiivselt tööd, 18% ei otsi, aga 62% töötajatest on tegelikult äraootaval seisukohal, keda võib ühest ettevõttest teise üle osta, kui olemasolev tööandja ei ole oma töökeskkonna arenguga tegelenud. 

Kuna koolidel on pea alati õpetajaid juurde vaja, siis ei piisa kuulutusel nõudmiste esitamisest, millist inimest ettevõte vajab, vaid tuleks teistest eristuda ning selgitada, millist lisaväärtust pakutakse, milline on selle konkreetse asutuse narratiiv. Seda lugu saab luua võtmeisikuid kaasates. Töökultuur ja rahulolu oleneb sellest, kuidas on kool lahendanud vastuolud näiteks põlvkondade vahelistes arusaamades, et kõikidel oleks hea ja motiveeriv töötada. Väga olulisena toodi välja rahulolu seosed tööruumi, vastutuse, iseseisvuse ja selle vahel, kas me oleme oma tehtud töö üle uhked ja kas seda panust väärtustatakse. Kindlasti ei ole vähem oluline selgitada erinevaid lisatöid ja nende eest tasustamist nii uuele kui ka olemasolevale töötajale, tõi välja Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.

Seminaril räägiti ka noortest ehk varsti tööturule tulevatest inimestest, kes alles otsivad oma teed. Ka nende seas on samasugused lõhed: 20% teab, mida tahab oma eluga teha, ülejäänud 80% pigem ei tea. Erinevused tulevad välja eliitkoolide ja tavakoolide vahel, kus esimeses on teadlikkuse protsent märksa kõrgem. Samas tööle tulevad kõik noored, olenemata, kas neil on mingi pikemaajaline eesmärk välja mõeldud või mitte. HR Factory personaliteenuste müügijuht Pille Semjonovi sõnul saaks teadlikkust kasvatada tööandjate ja koolide koostöös. Teadlikust tõstaks ka ühiskonnas tekkinud arutelud selle üle, milline on nö „esimese astme töö“ ja mis on palgavahemikud, et noortel ei tekiks väärarusaama, nagu peale kooli lõppu saaks neist kohe ettevõte juht kolmekordse keskmise palgaga. Samamoodi aitaks see vähendada paberi pärast õppimist või seda, et kümnest tudengist läheb tööle vaid üks-kaks.  

Midagi positiivset ka – haridusvaldkonnas töötavad inimesed on enam rahul oma töö sisuga, sest see on turvaline töö, kus tunnetatakse suuremat eesmärki, samuti on võimalus olla oma otsustes iseseisev ning olemas on oskused. Õpetajatel on ka suurem kaasatus, mis aitab neil olla oma tööle keskendunud. Ollakse rahul oma kolleegidega ja ka juhiga ning uhked selle üle, mida päeva lõpuks saavutatakse. Oma tööandjat soovitatakse ka teistele. On palju erialasid ja valdkondi, kus inimesed tunnetavad seda palju vähem. Ning palgaga pole Eestis paljud rahul!

Lisaks saab seminarist lugeda siit: http://www.palgainfo.ee/.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet