Minister Jürgen Ligi sõnul kindlustab õpipoisiõpe õppurile reaalse töökogemuse ning tööandjale töötaja, keda ei pea uuesti välja hakkama õpetama. „Hariduse ja tööturu teineteisele lähemale toomisest võidavad kõik asjaosalised. Õpipoisiõppe tõhusust tõendab selle edukus maailma tugevaimates tööstusriikides,“ märkis minister Ligi.

Õpipoisiõpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. Erinevalt tavaõppurist makstakse õpipoisile ka töötasu. Samuti laienevad õpipoisiõppes osalevale inimesele kõik tavapärased kutseõppuriõigused – õpilaspilet, õppetoetused, sõidukulu hüvitamine ja koolilõuna.

Õpipoisiõpe toimib enamasti mõne suurettevõtte ja kutseõppeasutuste koostöös. Eesmärk on õppevormi levikut laiendada ja töötada välja koostöömudelid ka väikeettevõtete jaoks. Samuti piloteeritakse õpipoisiõpet kõrgkoolides.

Riikliku koolitustellimuse komisjon kinnitas kõige enam õppijaid tervishoiu ja sotsiaalteenuste erialadel (70), turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse vallas (69), aianduse alal (45), mehaanika ja metallitöötluse valdkonnas (45) ja ehituserialal (43). Kokku avaldas soovi osaleda ligi poolsada organisatsiooni, millega koostöös koolidel õpipoisiõpe toimuma hakkab. Alanud aastal on kutseõppeasutustel võimalus taotleda koolituskohti neljal korral.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti Tööandjate Keskliidu konkurss "Parim praktikakoht"
• Avatud on esimene kutseõppurite praktikaportaal Eestis