Vaike Rootsmaa valmistab enamasti oma tundides kasutatavad õppematerjalid ise, kuid vahel kasutab ka teiste tehtut. „Olen palju koostööd teinud Ülle Liiberiga Tartu Ülikoolist, temal on alati huvitavaid mõtteid. Koolielus on päris palju häid valmis materjale, aga ka erinevate keskkondade tutvustusi. Geograafias on oluline näidata, kuidas protsessid toimuvad, seepärast otsin animatsioone ja simulatsioone. Kasutan enda tehtud fotosid. Püüan tutvustada, kust ja millist informatsiooni otsida ja mida selle informatsiooniga peale hakata. Oluline on informatsiooni visualiseerimine.“

Erinevaid aineid õpetades on Rootsmaal IKT-vahendid üsna tihedas kasutuses. „Gümnaasiumis on materjalid õpilastele kättesaadavad Moodle’i keskkonnas. Põhikoolis olen kokku pannud geoinformaatika kursuse, mille jooksul püüan õpilastele geograafias olulised keskkonnad tuttavaks teha. Arvutikaardid on valdkond, mida võib geograafide leivanumbriks pidada. Loodusainete praktikumides kasutan Vernieri seadmeid. Geograafiat vist ilma IKT-vahenditeta ei oskakski enam õpetada. Käsitöös on internet inspiratsiooniallikaks, kust leiab põnevaid lahendusi.“ Rannu Koolil on Husqvarna Designer I õmblus- ja tikkimismasin.

Mõlemas koolis, kus Rootsmaa õpetab, on digivahendeid piisavalt. „Arvutiklassi peab broneerima, kuid kui täna ei saa, siis homme ikka saab. Ainus, millest puudust tunnen, on aeg – teeksin ise rohkem ja uuriksin rohkem uusi võimalusi ka.“

Küsimuse peale, miks ta on nõus oma loodut teiste õpetajatega jagama, vastab Rootsmaa nii: „Kui midagi on valmis tehtud ja kellelgi sellest kasu võiks olla, siis miks mitte jagada. See on nagu mõttevahetus, mina tegin nii ja keegi teine tegi teistmoodi ning lõppkokkuvõttes läheb asi ainult paremaks.“

Vaike Rootsmaa. Foto: Erakogu

Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Samal teemal:

• Koolielu talgutel uuendati 400 digitaalset õppematerjali
• National Geographic Education hariduslikud materjalid