Loo autor on Eva Palk, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige, Pärnumaa  inimeseõpetuse aineühenduse juhataja.

Kuidas sinust sai õpetaja? Mida tähendab sinu jaoks olla õpetaja? Milles näed õpetaja rolli kogukonnas, ühiskonnas?

Tahtsin juba kooliajal õpetajaks saada. Kuna olin üsna mitmekülgne, meeldis nii muusika, kunst, kirjandus, liikumine, siis tahtsingi saada algklassiõpetajaks. Aga valiku määras hoopis see, et minu kooli eesti keele õpetaja oli juba pensioniealine ja direktor tegi mulle ettepaneku õppida hoopis eesti keelt ja kirjandust. Nii saingi koolist suunamise, mis lihtsustas ka ülikooli sissesaamist. Muidugi oli tingimus see, et pärast lõpetamist tulen tagasi oma kooli – Audru kooli – õpetajaks. Nii juhtuski. Algul oli väga raske. Tundide ettevalmistus ja tööde parandamine nõudsid ikka öötunde. Kui tahad tööd hästi ja põhjalikult teha, siis see ongi aeganõudev. Hiljem läheb lihtsamaks, kogemused – mis töötab, mis mitte – tulevad ajapikku. Mõistan väga hästi neid noori õpetajaid, kes üsna ruttu alla annavad, endalgi oli selliseid mõtteid, aga nüüd olen rahul, et valikut ei muutnud. Õpetaja esmane roll on loomulikult võimalikult hästi õpilastele teadmisi jagada. Aga vähetähtis pole eeskujuks olemine – olgu need siis tervislikud eluviisid, viisakas käitumine, abivalmidus ja sõbralikud suhted nii õpilaste kui täiskasvanutega, aktiivne osalemine kultuurielus. Olen oma õpilastele ikka õpetanud, et enne kui teistelt midagi nõudma hakkate, mõelge, mis te ise andnud olete, olgu siis kogukonna või riigi tasandil: et nõuda, pean ka ise midagi panustama. Alustada võiks võimetekohasest õppimisest või lihtsalt mõnest heateost.

Mis aineid sa õpetad?

Õpetan Jõõpre koolis eesti keelt ja kirjandust, inimeseõpetust, olen natuke ka huvijuht ning  juhendan kolme näiteringi.

Mida pead õpetajaametis kõige olulisemaks?

Õpetaja ja õpilase vastastikust lugupidamist. Kui ma olen õpilase suhtes olnud ülekohtune või kogemata midagi valesti öelnud, siis julgen ka vabandada. Avalikult, klassi ees. Kui aga midagi tõsist on vaja õpilasega klaarida, siis tuleb teha seda nelja silma all. Sellest tulebki õpilaste austus õpetaja vastu. Ma ei pea tundides häält tõstma, et korda tagada. Mul on kord olemas, võib-olla just tänu vastastikusele mõistmisele. Muidugi on vahel ka erandeid, kui peab häält tõstma, aga see on tavaliselt järgmiseks korraks ununenud. On suureks boonuseks, kui õpetajal on huumorisoon. Aga nalja tegemisega ei tohi labaseks minna, siis kaob austus.

Millega veel peale põhitöö tegeled: ringide juhendamine jm huvitegevuse juhendamine? Sinu enda hobid, huvid.

Peale põhitöö pean korraldama kooli suuremaid üritusi: aktused,  jõulu- ja kevadpidu, perepäev. Juhendan kooli kolme näiteringi. Kuna kirjutan viimasel ajal neile ise näidendeid, siis loen üpris palju ja dramatiseerin sobivaid lugusid näidendiks. Viimasel ajal olen sattunud just lastekirjanduse haardesse, sest mulle meeldib lasteluuletusi kirjutada. Kuna tunnustust on toonud nii mitmedki luulekonkursid, kus osalenud olen, siis see innustab veelgi kirjutama. Mõni aasta tagasi tegin endale kandlemeisterdamise õpitoas väikekandle ja sellest on saanud mu lemmikpill. Olen juba üle kümne aasta laulnud Audru valla segakooris, ka Kirsi pereansambliga oleme mitmeid kordi esinenud. Abikaasa Ado mängib kontrabassi ja suupilli, vanem tütar Elisabet laulab ja mängib ukuleelet või klahvpille, poeg Otto-Georg mängib kitarri, noorem tütar laulab ning mängib mandoliini või kitarri, mina laulan samuti ja mõnikord saadan ka väikekandlel või rütmipillidega.

Miks inimeseõpetus? Kas inimeseõpetus on oluline õppeaine? Miks?

Kui Jõõpre kooli tööle läksin, siis öeldi, et eelmine eesti keele õpetaja, kes enne mind oli, andis ka inimeseõpetust, nüüd annad sina edasi. Ega ma vastu ei vaielnud, see on ju põnev ja eluline aine, mille kaudu noores inimeses väärtushinnanguid kujundada. See just ongi selle õppeaine olulisus: kuidas end hoida, kuidas suhelda, kuidas aidata teisi jne  Mitmedki lapsevanemad on mind tänanud, et ma nende lapsi õpetan või õpetasin. Ja tänanud on ka nii endised kui praegused õpilased. See on parim tunnustus, mis üks õpetaja tahta võib.

Mida arvad inimeseõpetuse ainekavast? Mida muudaksid?

Ausalt öeldes ma ei muudaks midagi – kõik eluliselt tähtsad teemad on ainekavas olemas. Aga ma ei tea, kuidas teistel õpetajatel, kuid minul jääb küll ühest tunnist nädalas väheks, et näiteks 8. klassi materjal vajalikus mahus läbi võtta.

Too näiteid toredatest tundidest, meetoditest.

Õpilastele meeldivad tunnid, kus on palju loomingulisust: rollimängud, paaris- ja rühmatööd, vaatamata digivõimalustele meeldivad neile oma käega joonistatud ja kirjutatud mina-raamatud, lauamängud ja plakatid.
Väga toredad on tunnid, kus on esinenud külalised: kosmeetik nahahooldusest rääkimas, hambaarst hammaste korrashoiust, politseinikud seadustest, lektorid arvuti turvalisusest või seksuaalkasvatusest jne.

Kas kasutad ainetunnis ka digitaalseid õppevahendeid. Milliseid?

Kuna Audru vald kingib kõikidele 5. klassi õpilastele sülearvutid, on meil nüüd koolis igal 5. - 8. klassi õpilasel oma sülearvuti. Kahjuks pole kõikides klassides videoprojektoreid ja see takistab natuke õpetaja tööd. Loodan siiski, et need kunagi ka saame, siis on lihtsam ka esitlusi teha.

Kas oled osalenud mõnel HITSA konkursil? Sh anna väike ülevaade, kuidas teie koolis digipööre toimib?

HITSA konkurssidel ma osalenud ei ole. Tean osade tuttavate õpetajate käest, et see nõuab tohutut aega ja teadmisi, julgen tunnistada, et mul puuduvad mõlemad. Kui mul muid kohustusi poleks, siis oleks kõik võimalik. Aga meie koolis toimub juba teist aastat järjest õppeaasta vältel õpetajate „digiharimine”. Meie kooli vilistlane, tegus ja noor, kuid nõudlik arvutiõpetaja Sten Sang jagab väga huvitavaid teadmisi ja võimalusi, mida õppetöös kasutada. Ka õpilaste oskused on kahe viimase aasta jooksul tunduvalt paranenud: osatakse õppematerjale koostada ja jagada, tehakse esitlusi, kuuldemänge, kooliraadiot, filme jpm

Kas digivahendid on suurepärane võimalus ja abi efektiivsemaks õppimiseks ning neid tuleks rohkem ja rohkem ainetundides kasutada või on digipöördel, digivaimustusel ka omad varjuküljed?

Ega tänapäeval enam ilma digita saa – põhikoolis on tähtis õpetada neid teadmisi, mis aitavad selles kiires elus tõhusamalt infoni jõuda. Eesti keele tundides kasutame ÕS-i, seletavat sõnaraamatut, sünonüümi-, antonüümisõnastikku jm, mis on arvutis, sest see on kiirem variant tulemuseni jõuda, kui raamatust otsides. Pealegi pole meil koolis nii palju sõnaraamatuid, et kõigile jaguks. Arvutis on nad kõigil olemas. Sama kehtib ka juhul, kui lasen inimeseõpetuses mõne vajaliku artikli läbi lugeda, siis on see kõigile käepärast. Internet on tänapäeval kõigil kodus olemas, ajalehed-ajakirjad üsna vähestel.

Loomulikult on digivaimustusel ka varjuküljed: vähene silmast-silma suhtlemine, loetamatud käekirjad ja vähene lugemus. Eesti keele õpetajana tean, millest räägin, ja sellepärast püüangi just inimeseõpetuse tundides kasutada silmast-silma suhtlemisharjutusi või dramatiseerida inimsuhteid kajastavaid näidendeid, lasta õpilastel oma käega kirjutada ja joonistada õppevahendeid. Sügisel ilmuv lasteraamat „Tähtsad täpid” saigi tehtud just sellepärast, et näidata, kui olulised on täpid, mida õpilased tihtilugu   kirjutada unustavad. On ju oluline vahe, kas „minu isa on tööl” või „minu isa on tool”. Pusa humoorikate piltidega raamat on lõbus õppevahend nii väikestele kui suurtele.

Õpetaja Helle Kirsi saavutused, tunnustused:

• Pärnumaa kultuurkapitali aastapreemia 2015
• Audru valla kultuuripärl 2015
• Aasta inimeseõpetuse õpetaja 2015
• Pärnumaa aasta põhikooliõpetaja 2015 ja finalist vabariigis
• Parim juhendaja vabariiklikul kooliteatrite festivalil 2015
• Vabariikliku luulekonkursi "Meie oma Eesti lipp" laureaat
• Lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat” üks kolmest peapreemiast käsikirjaga „Tähtsad täpid” (kunstnik Pusa)
• Lasteluuleraamat „Kirsikivimaja” (kunstnik Pusa)
• Pärnumaa 2015. aasta laulupeo "Imede aias" stsenarist ja vahetekstide autor

Helle õpilaste võidud 2015:

• I ja II koht 9.-10. klasside arvestuses maakondlikul emakeeleolümpiaadil 2015
• Vabariikliku etluskonkursi "Koidulauliku valgel" noorema vanuseastme I koht, Koidula kooli eripreemia ja üldvõit ning peapreemia 5.-12. klasside arvestuses
• 1.-4. kl näitetrupp - Pärnumaa ja vabariikliku algklasside kooliteatrite festivali laureaat
• 9. kl näitetrupp - Pärnumaa ja vabariikliku põhikoolide kooliteatrite festivali laureaat
• 6.-7. kl näitetrupp - Pärnumaa kooliteatrite festivali eripreemia

Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Inimeseõpetuse Ühing kutsub tunnustama kolleege
• Inimeseõpetuse digitaalsed õppematerjalid Koolielu varamus