Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik lähenemine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar sõnas, et keelekümblusõpilaste toetamine on vajalik, sest Eesti haridussüsteemis õpib iga aastaga üha enam lapsi, kelle kodune keel ja õppekeel ei ole sama. „Toetus on mõeldud keelekümblusõppe kvaliteedi tõstmiseks ja uus-sisserändajate eesti keele lisaõppe korraldamiseks, mis reeglina tähendab lisatundide võimaldamist.“

Põhikoolidel oli võimalik veebruari lõpuni taotleda Sihtasutuselt Innove lisatoetust keelekümblusklasside ja uus-sisserändajatest õpilastele, kes osalevad eestikeelses õppes. Suuremateks toetuse saajateks olid Tallinn ja Tartu. Tallinn saab riigilt eesti keele õppeks toetust ligi pool miljonit eurot, Tartu umbes 230 000 eurot.

Keelekümblusklassid saavad ministeeriumilt toetust 185 eurot õpilase kohta, mis võimaldab maksta keelekümblusõpetajatele palgalisa. Uus-sisserändajad saavad lisatoetust 1000 eurot kooli kohta, alates kolmest õpilasest pearahapõhiselt 400 eurot õpilase kohta. 2015/2016. õppeaastal saab toetust 83 uus-sisserändajast õpilast ning 6091 keelekümblusõpilast.

Lisainfo
• Haridus- ja Teadusministeerium pakub koolidele SA Innove kaudu tasuta metoodika- ja õppevaranõustamist ning keelekümbluskoolitusi.
• Lisaks said koolid ministeeriumilt 1. märtsini taotleda toetust omavaheliste eesti keele oskust parandavate lõimumisprojektide korraldamiseks. Kokku laekus 41 projektitaotlust.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Valgas toimub nutikas keelekümbluse konverents
• Laps on laps. Ka siis, kui tuleb välismaalt