Toetust saavad omavalitsused taotleda kas õppehoone rekonstrueerimiseks, uue ehitamiseks ja sisustamiseks või ka hoone täilikuks või osaliseks lammutamiseks.

Minister Jürgen Ligi ütles, et laste arvu vähenemise tulemusena on pooltes Eesti õppeasutustes iga noore kohta kütta, valgustada ning remontida enam kui 20 ruutmeetrit pinda. "Eestis on ka üle 75 kooli, kus iga õpilase kohta on ruumi rohkem kui kahetoalise korteri jagu (40–100+ m2). Liiga palju ressurssi läheb seetõttu hariduse sisust mööda, pooltühjade hoonete kütmiseks," märkis minister .

"Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse,“ selgitas minister Ligi.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Käesolevas, esimeses voorus saavad taristu korrastamiseks esitada taotlusi omavalitsused, kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises.

2017. aasta alguses avaneb teine põhikoolivõrgu korrastamise taotlusvoor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, mis kas liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme. Põhikoolivõrgu korrastamise meetme maht koos omafinantseeringuga on kokku enam kui 100 miljonit eurot.

Aastal 2017 saavad omavalitsused taotleda toetust ka kaasavat haridust edendava taristu kohandamiseks tavakoolides.

Taotlemine
•Toetust saab taotleda SA Innove kaudu kuni juuni lõpuni.
•Taotlusvooru tutvustamiseks korraldab SA Innove infopäevad 19. aprillil Tartus ja 20. aprillil Tallinnas.
•Esimese taotlusvooru minimaalne toetussumma on 200 000 ja maksimaalne 5 miljonit eurot projekti kohta. Õppehoonete lammutamiseks on minimaalne toetus 30 tuhat ja maksimaalne 200 tuhat eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada kuni kahele projektile maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.
•Kõikide taotlusvoorude raames on investeeringute maht koos omaosalusega ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo

Koolivõrgu korrastamine
•Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
•Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
•Kokku on haridusvaldkonnas kasutada praegu ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.

Investeeringuteprogramm Eesti koolivõrku
•2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
•Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
•Koolivõrguinvesteeringute programmi raames korrastatakse ka hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide võrku ning kohalikud omavalitsused saavad toetust kaasavat haridust edendava taristu loomiseks või kohandamiseks.
•Samuti jätkub maakondades tugevate gümnaasiumite rajamine, et vastavalt seadusele toimiks aastaks 2020 riigigümnaasium kõikides maakonnakeskustes.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Vallad ja linnad saavad toetust põhikoolivõrgu korrastamiseks
• Riik süstib teadustaristusse enam kui 30 miljonit eurot