Raportis analüüsitakse Eesti hariduse rahalisi, inim-, materiaalseid ja muid ressursse ning tehakse soovitusi nende paremaks kasutuseks. Analüüsis käsitletakse Eesti koolivõrku, õpetajaametit, koolijuhtimist, alus- ja kutseharidust jpm.

Minister Jürgen Ligi ütles raporti avalikustamisel, et OECD analüüs on hea ülevaade meie haridussuundumustest ja –valikutest parima rahvusvahelise praktika taustal. Minister Ligi: „OECD soovitused on vaieldamatult autoriteetsed ning lähtuvad rahvusvaheliselt parimast teadmisest. Meie saame neist tuge oma strateegiatele ja rahvusvaheline kogukond pildi Eesti hariduse tugevustest ja väljakutsetest. Antud raport on oma soovitustes meeldivalt otsekohene ning me peame neid vaos hoidma vaid mõnes detailis, kus väärtustame uueneva omavalitsuskorralduse autonoomiat.“

Koolivõrgu korrastamisega tuleb jätkata

OECD pööras olulist tähelepanu koolivõrgu korrastamisele ning osutas vajadusele muuta selgemaks vastutuse jagunemine omavalitsuste ning riigi vahel. Ära on märgitud ka vajadus parandada kutsehariduse mainet.

Minister Ligi märkis, et koolivõrgu õpilaste arvuga vastavusse viimisel tuleb tihedat koostööd teha nii riigil omavalitsustega kui ka valdadel linnadel omavahel. „Oleme väga nõus, muudatused tuleb teha eelkõige laste huve ning hariduse kvaliteeti silmas pidades. Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka põhikoolide investeeringute ümberkorraldustes ning riigigümnaasiumide loomisel. Noored vajavad tugevaid põhikoole ja väärivad valikuterikast gümnaasiumiharidust igas Eesti maakonnas, mitte ainult mõnes linnas,“ rääkis minister.

Erakoolide avalikku rahastust soovitatakse olulisel vähendada ja kaaluda asutamispiiranguid

Ülevaade toob välja, et erakoolide rahastamine mõjub halvasti Eesti kooli tugevustele ja vastassuunas soovitud muutustele. Maksumaksja toetust erakoolidele nimetab OECD ebamõistlikult suureks. Samuti teeb OECD ettepaneku kaaluda erakoolidele koolitusloa andmise korra karmistamist ja toob esile, et erahariduse avaliku rahastamise kehtiva süsteemi tulemusena toimunud kiire laienemine tõstab kogu haridussüsteemi kulukust ilma nähtava paranemiseta õppetulemustes.

Minister Jürgen Ligi lisas, et raportis rõhutatud õigluse ja avaliku huvi küsimused vajavad viivitamatut vastust. „Erakoolidel on väärtuslik roll ning me hindame seda. Samas osutatakse ka analüüsis, et ei ole mõistlik ega ka avalikes huvides, kui maksumaksja toetab automaatselt erakoolivõrgu laienemist olukorras, kus ülejäänud koolivõrk tõmbub kokku selle nimel, et tõsta hariduse kvaliteeti ja hoida see kättesaadav kõigile,“ tõi minister esile.

Raport osutab, et kehtiv rahastusmudel on loonud erakoolivõrgule ebamõistliku konkurentsieelise, subsideerib jõukamaid ning on alus kvaliteediprobleemidele tulevikus. „Eestil on maailmas üks tugevaimaid ja võrdsemaid haridussüsteeme, mida tuleb kaitsta. Tulevikku mõjutavate otsuste tegemisel tuleb seepärast alati silmas pidama avalikke ja kõigi laste huve,“ rõhutas minister Ligi.

Õpetajate palgatõus on riiklikult tähtsustatud

Raportis märgitakse tunnustavalt õpetajate palgatõusu riiklikuks prioriteediks seadmist. Samuti märgitakse, et üle-eelmisest aastast kehtinud reeglid, mis arvestavad õpetajate tööaja sisse kõiki ülesanded, mitte eelkõige kontakttunde, muudab õpetajaameti tööturul atraktiivsemaks.

„Õpetajaameti atraktiivsemaks muutmise tähtis osa on palgatõusu jätkumine. Sama oluline on õpetajatele mõistliku koormuse tagamine, mis sõltub nii koolivõrgu korrastamisest kui koolijuhtimise headusest. Lisaks tuleb tagada õpetajatele hea füüsiline ja vaimne keskkond. Viimane on vajalik ka õpetajate omavahelise koostöö paranemiseks, mis on kriitilise tähtsusega nüüdisaegse õpikäsituse rakendumiseks,“ märkis minister Ligi.

• Raport täispikkuses
• Raporti lühikokkuvõte eesti keeles
• OECD ettekande slaidid ja ministri slaidid

Taust: hariduse ressursikasutuse ülevaade

• OECD ülevaade analüüsib ja annab riikidele soovitusi haridusressursside paremaks kasutamiseks.
• Eesti osalemine raporti koostamisel oli vabatahtlik.
• OECD ekspertrühm külastas Eestit kahel korral – 2014. aasta juunis ning oktoobris – ja kohtus ligi kahesaja inimesega, kes esindasid Eesti haridussüsteemi erinevates rollides.
• Raportis analüüsitakse ressursse neljas kategoorias – rahalised ressursid (maksudest rahastamine…), inimressursid (õpetaja, koolijuhid…), materiaalsed ressursid (taristu…) ja muud ressursid (õpiaeg jm).
• OECD ülevaates käsitletakse lisaks koolivõrgu ja õpetajatega seonduvale ka kutsehariduse, alushariduse, koolijuhtimise ja teisi teemasid.

Taust: OECD

• OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon, mis koostab maailma tugevamaid haridusanalüüse.
• OECD korraldab ka rahvusvahelist PISA testi, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses
• Samuti korraldab OECD rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut PIAAC, kus osaleb ka Eesti.
• OECD koostab ka rahvusvahelist õpetamise ja õppimise uuringut TALIS, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides. Uuringus osaleb ka Eesti.
• OECD avaldab iga-aastast rahvusvahelist haridusstatistika kogumikku Education at Glance.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajaameti tippkohtumisel toodi esile Eesti õpetajate suurt autonoomsust
• Eestis on OECD riikide väikseimad klassid ning õpetajate kiireim palgatõus