Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös juba 25. korda toimunud konkursile esitati 39 möödunud aastal avaldatud või kaitstud tööd. Konkursitööd käsitlesid nii humanitaar- kui reaal- ja loodusteadusi, meedia- ja päästetemaatikat ning muuseumipedagoogikat. 

Konkursi preemiafond 5800 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.

Preemiad andsid üle hindamiskomisjoni liige, prof Edgar Krull ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes avaldas sügavat austust neile, kes tänapäeva ülikeerulises maailmas õppimise ja õpetamise uurimisega tegelevad.

Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias pälvis

I preemia (1000 eurot) Imbi Henno Tallinna Ülikoolist töö „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal“ eest.

Uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes ja osad PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis, kus loodusaineid õpetatakse n-ö traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuriga ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, kavandamata muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus. 

II preemia (750 eurot) Krista Uibu Tartu Ülikoolist ja Mairi Männamaa Tallinna Ülikoolist (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik) töö „Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse“ eest. 

Seni Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kõige loetuimas artiklis toodud uuringus uuriti  aastase jooksul tipptasemel metoodilisusega tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ja nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa. 

Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias anti välja kaks esimest preemiat ja üks teine preemia.

I preemia (800 eurot) pälvisid  Piret Soodla  ja  Eve Kikas Tallinna Ülikoolist, Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist, Pekka Niemi Turu Ülikoolist, Gintautas Silinskas ja Jari-Erik Nurmi Jyväskylä Ülikoolist töö „Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies“ eest. 

Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad,  sest rohkem kui treenimine toetab lugemisoskuste arengut keeleliste  oskuste  mitmekesisem arendamine ja motivatsiooni toetamine.

Teise I preemia (800 eurot) pälvisid Margus Pedaste, Mario Mäeots ja Leo A. Siiman Tartu Ülikoolist; Ton de Jong Twente,  Siswa A. N. van Rieasen ja  Ellen T. Kamp’ile Twente Ülikoolist Hollandist, Constantinos C. Manoli ja Zacharias C. Zacharia Küprose Ülikoolist ja Eleftheria Tsourlidaki Ellinogermaniki Agogi Scholi Panagea Savva Kreekast töö „Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle“  eest.

Avastusõppe mudeli välja töötanud autorid otsustasid preemia suunata sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele, kes  avastusõppe mudelit kasutab.

II preemia (550 eurot) sai Jaan Mikk Tartu Ülikoolist töö „Explaining the difference between PISA 2009 reading scores in Finland and Estonia“ eest.

Emeriitprofessor Jaan Mikul uurimuses võrreldi Eesti ja Soome PISA lugemistulemusi. Selgus, et metakognitsiooni-võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Samas kujundavad soomlased edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Soome edu PISA-s seletub autori arvates nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.

Magistritöö kategoorias pälvis

I preemia (800 eurot) Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemiast töö „Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias“ eest.

Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.

II preemia (550 eurot) Marleen Pedjasaar Tallinna Ülikoolist töö „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“ eest.

Töös on analüüsitud  intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle  hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda erinevatel poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Samas on ka paratamatute piirangute oludes haridusministril kaalukas roll.

Ühispildile jõudnud preemiasaajad koos juhendajatega vasakult: Margus Pedaste, Leo A. Siiman, Jaan Mikk, Mairi Männamaa, Piret Soodla, Stella Polikarpus, Imbi Henno, Jana Kadastik, Viive-Riina Ruus.

Populaarteaduliku töö kategoorias esimest preemiat välja ei antud, II preemia (550 eurot) pälvis  Jana Kadastik Tallinna Ülikoolist töö „Populaarteaduslik (õppe)film "Otsiskelu"“ eest. 

Õppefilm avab  õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.

Tänukirjad

Tänati Priit Reiskat ja Viive-Riina Ruusi Tallinna Ülikoolist Imbi Henno doktoritöö juhendamise eest.

Tänati Katrin Poom-Valickist ja Meidi Sirki Tallinna Ülikoolist Stella Polikarpuse magistritöö juhendamise eest.

Tänati Kristi Vinterit Tallinna Ülikoolist preemia pälvinud Marleen Pedjasaare magistritöö juhendamise eest.

Palju õnne preemiasaajatele ja juhendajatele!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus
• Kasvatusteadlased on oodatud kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile