Kahepäevasel individuaalsel võistlusel pannakse proovile nii õppurite erialased teadmised kui ka oskused. Kutsevõistlus Aprillivalgus toimub Viljandi Kutseõppekeskuses esimest korda ning ehitusõppeosakonna juhi Rein Kalda sõnul oli kutseõppekeskuse sooviks proovida võistlust korraldada lisaks müürsepatöö erialale ka elektriku erialal.

„Kutsemeistrivõistlustel avaneb õpilastel  hea võimalus oma oskusi võrrelda ning saada žüriilt otsest ja põhjalikku tagasisidet. Võistlus toob välja igaühe tugevused, aga ka nõrgad kohad, mille arendamisele oskab õpilane edaspidi rohkem rõhku panna,“ sõnas Kalda.

Võistlus koosneb kolmest osast – teoreetiliste teadmiste testist ning kahest praktilisest ülesandest. Esimesel päeval tuleb võistlejatel ehitada läbikäidava ruumi elektripaigaldis ning teisel päeval koostada ja paigaldada elektrimootori juhtimiskeem.

Aprillivalgusel osaleb kuus võistlejat Tartu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Kopli Ametikoolist, Narva Kutseõppekeskusest ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

XXXXXXXXXX

21. aprillil võistlesid Tartus Maamessil noore aedniku tiitli nimel seitse võistkonda neljast Eesti kutseõppekeskusest. Noorte aednike auhinnad viisid koju Räpina Aianduskooli õpilased.

Maamessil toimunud aednike kutsemeistrivõistlusel tunnustati esikohaga Marian Põldmetsa ja Jaan Tanvelit Räpina Aianduskoolist. Teise koha väärilise tulemuse tegid Serena Bersin ja Anna-Liisa Urm Luua Metsanduskoolist. Kolmandale kohale tulid Reta Poolak ja Birgit Kahur samuti Räpina Aianduskoolist.

Noore aedniku tiitli pälvinud Marian Põldmetsa sõnul on emotsioonid pärast võitu ülevad. „Rõõmustan, et mitme aasta töö ja pingutus on vilja kandnud. Selle tundega on hea ka kooli lõpetada,“ ütles Põldmets ning avaldas tänu hea meeskonntöö eest ka oma paarilisele, Jaan Tanvelile.

„Võistlus oli tegelikult üsna pingeline. Päeva esimeses pooles oli ilm heitlik, sadas lörtsi ja puhus tugev tuul, mis tegi pookimisülesande üpris raskeks. Kuid päeva teises pooles muutus nii ilm kui ka meeleolu helgemaks,“ märkis Põldmets. Tulevikus soovib Põldmets jätkata õpinguid Eesti Maaülikoolis: „Tunnen, et erialane motivatsioon on hetkel laes. Soovin end võimalikult palju täiendada ja arendada“.

Viieosalisel kutsevõistlusel tuli osalejatel oma oskusi tõestada taimede tundmises, pookimises ja istutamises, ehitada tuli lilletorne ja kastmissüsteeme ning teha selleks vajalikke arvutusi. Viimasena pandi proovile õpilaste tehnika tundmine – trimmeri poolile tuli peale kerida jõhv.

Võistluse peakohtunik ja AS Sagro tootmisjuht Madis Kahu tõdes, et võistlejate tase oli tulenevalt eri koolitusastmetest erinev, kuid kõik osalejad tegid väga hea soorituse.
 
Võistlusel panid oma oskusi proovile kokku seitse võistkonda Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Hiiumaa Ametikoolist ning konkursiväliselt ka kaks võistkonda Saksamaalt ja Lätist.

XXXXXXXXXX

20.-21. aprillil toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsemeistrivõistlus, kus noored rätsepa eriala õppurid näitasid oma rätsepatöö ja rõivaõmblemise oskusi. Parima rätsepa tiitli pälvis Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilane.

Rätsepate kutsemeistrivõistluse parima soorituse tegid Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurid – parima rätsepa tiitli pälvis Mari-Liis Tamm ning teise koha Mari-Helen Saarna. Kolmandale kohale tuli Merje-Liis Vaher Tartu Kutsehariduskeskusest.

Parimaks rätsepaks tituleeritud rätsepa eriala teise kursuse õpilase Tamme sõnul oli võistluse kõige suuremaks väljakutseks ülesande täitmine etteantud ajaga. Võistlusülesandeks oli valmistada 10 tunni ja 30 minuti jooksul naiste voodriga jakk moedisainer Piret Pupparti moejoonise järgi.

„Jaki lõige meeldis mulle väga, kuid õmblemine disaineri juuresolekuta oli pisut keeruline, sest me ei saanud täpsustada ega küsida, millist tulemust just tema sooviks näha. Valminud jakk on kindlasti minu visioon tema joonisest,“ kommenteeris Tamm ja lisas, et on võistluskogemusega väga rahul.
 
Kaubamärgi Uschanka looja, Eesti kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja ning kutsemeistrivõistluse moejoonise autori Piret Pupparti sõnul oli võistlejate tase esmapilgul väga hea. „Minu jaoks osutus kõige olulisemaks, et jaki paanid hoiaksid alaservas sümmeetriliselt. Ülejäänud jakk oli vormilt üsna minimalistlik ning seetõttu pöörasin tähelepanu sellele, et paanid hoiaksid võrdselt ja langeksid kohe ühte rütmi,“ lisas Puppart.

XXXXXXXXXX

20.-21. aprillil toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsemeistrivõistlus, kus pandi proovile mehhatroonika eriala õppurite oskused. Noore meistri tiitli pälvisid Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased.
Mehhatroonikute paarisvõistluse esikoha pälvisid Arnold Kuusklaid ja Madis Lehtsaar Tallinna Tööstushariduskeskusest. Teisele kohale tulid Vladimir Plešankov ja Aleksandr Saso Tallinna Mehaanikakoolist ning kolmandale kohale Andre Arvin Kirsi ja Taavi Leinasaar Tallinna Polütehnikumist.

Parimad noored mehhatroonikud, Kuusklaid ja Lehtsaar, õpivad mehhatroonika eriala esimesel kursusel ning valmistusid võistluseks enda sõnul ligi neli kuud. „Me harjutasime väga palju, hommikust õhtuni ning kõige kauem kella neljani hommikul. On hea teada, et meie maksimum oli parimat tulemust väärt. See on taevalik tunne!“ kommenteeris võistluseks valmistumist Kuusklaid ning lisas, et võitu poleks tulnud ilma juhendaja Urmo Lepiksoo pühendumiseta.

Tulevikus soovivad noormehed õpitud erialal tööle asuda. „Loodan, et õnnestub leida töökoht, kus on võimalik paralleelselt edasi õppida, oma teadmisi ja oskusi täiendada,“ lisas Lehtsaar.
 
Mehhatroonika eriala õppurid ehitasid võistlusel tootmisliini vastavalt juhendile, kasutades liini kokkupanemisel tööstuses pruugitavaid seadmeid ja komponente. Võistlusel osales viis võistkonda Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Kutsevõistluse žürii esimehe, Tallinna Tehnikaülikooli inseneri ja mehhatroonika rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste eksperdi Margus Müüri sõnul oli võistlejate tase võrreldes eelmise aastaga osaliselt parem. „Võis täheldada, et ülesanded ei olnud võistlejate jaoks nii lihtsad kui alguses arvati ning osa võistlejail jäi treeningust puudu,“ kommenteeris Müür.

Allikas: SA Innove.

Samal teemal:

• Noorel Meistril käis 11 000 kutsehariduse huvilist
• Graafilise disaineri tööpõld on lai
• Eestlane on Euroopa parim veebidisainer