<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Looduse koolituspäev Emajõe-Suursoos]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/508343/looduse-koolituspaev-emajoe-suursoos</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/508343/looduse-koolituspaev-emajoe-suursoos" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/508343/looduse-koolituspaev-emajoe-suursoos</guid>
    <pubDate>Mon, 02 May 2016 12:14:37 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/508343/looduse-koolituspaev-emajoe-suursoos</link>
    <title><![CDATA[Looduse koolituspäev Emajõe-Suursoos]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Aprilli lõpus said Tartu Kivilinna Kooli väikesed professorid ja noored akadeemikud osa looduse koolituspäevast Emajõe- Suursoos. 1.-3. klasside õpilased õppisid tundma Emajõe elustikku.</p>
<p><em>Loo ja fotod saatis Koolielule&nbsp;<strong>Helis Hani</strong>,&nbsp;Tartu Kivilinna Kooli loodusainete &otilde;petaja.</em></p><p>Koolitusp&auml;eva viisid l&auml;bi toredad RMK retkejuhid Liina, Lisete ja Kristi.&nbsp;</p><p>&Otilde;pilastele &otilde;petati, kuidas m&auml;&auml;rata j&otilde;gedel paremat ja vasakut kallast, kust saab Emaj&otilde;gi alguse ning kuhu suubub.&nbsp;&Otilde;pilased said teada, missugused taimed kasvavad Emaj&otilde;e &auml;&auml;res ning mille j&auml;rgi jagatakse veetaimed r&uuml;hmadesse. &Otilde;piti tundma nii kaldavee, ujulehtedega kui ka veesiseseid taimi.&nbsp;<br />
&Otilde;ppefilmis tutvustati &otilde;pilastele erinevaid kalaliike, kes elavad Emaj&otilde;es ning imetajaid, keda v&otilde;ib kohata Emaj&otilde;e &auml;&auml;res.&nbsp;</p><p><img alt="20160427_114444.jpg" class="elgg-photo " src="http://koolielu.ee/mod/file/thumbnail.php?file_guid=508340&amp;size=large&amp;icontime=1462180286"></p><p>&Uuml;heskoos l&auml;biti 1 kilomeetri pikkune matkarada. Teerajal n&auml;gid &otilde;pilased nii kollaseid &uuml;laseid &otilde;itsemas kui ka varsakapjasid, mis polnud veel oma kollaseid &otilde;isi avanud, angervaksa punaseid varsi, mis kasvades hoopis roheliseks muutuvad ning m&auml;tastarnasid, mida teatakse pigem &bdquo;Pokude&ldquo; nime j&auml;rgi.&nbsp;Samuti saime teada, missugusel taimel on n&auml;ha Vanakuradi hambaj&auml;ljed- pillirool.</p><p>K&otilde;ige p&otilde;nevamaks osutus lastele &nbsp;kahvaga veeloomade p&uuml;&uuml;dmine, millele j&auml;rgnes nende m&auml;&auml;ramine.&nbsp;Seal olid &nbsp;ujurid, liuskurid, vesikirbud.&nbsp;</p><p>4.-9. klasside &otilde;pilastele ehk noortele akadeemikutele oli koolitusp&auml;eva teemaks &bdquo;Soo&ldquo;.&nbsp;Matkarada l&auml;bides &otilde;piti tundma soo elutingimusi, taimestikku ja loomastikku.&nbsp;Rajal olles n&auml;gime verev karikseent, mis on &uuml;ks k&otilde;ige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub v&auml;lja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on l&uuml;hikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm l&auml;bim&otilde;&otilde;duga.&nbsp;Samuti p&uuml;&uuml;dsid &otilde;pilased kindlaks teha, miks on &uuml;ks puu t&auml;iesti ilma kooreta. Selgus , et sellel on toimetanud must r&auml;hn.</p><p><img alt="20160427_112637.jpg" class="elgg-photo " src="http://koolielu.ee/mod/file/thumbnail.php?file_guid=508341&amp;size=large&amp;icontime=1462180315"></p><p>Must r&auml;hn on Eesti suurim r&auml;hn, kelle &nbsp;p&otilde;hitoiduks on putukad ja nende vastsed, keda ta nokib puut&uuml;ve m&ouml;&ouml;da &uuml;les &nbsp;liikudes. Vajadusel raiub ta tervelt puult koore maha. Puidukahjurite h&auml;vitajana on ta &uuml;ks kasulikemaid linde.&nbsp;</p><p><img alt="20160427_095359.jpg" class="elgg-photo " src="http://koolielu.ee/mod/file/thumbnail.php?file_guid=508342&amp;size=large&amp;icontime=1462180336"></p><p>M&auml;rkasime matkarajal ka kopra tegutsemise j&auml;lgi, sest &uuml;le oja oli langetatud hulk sookaski. Saime nuusutada kopran&otilde;re l&otilde;hna, mis ei olnud &uuml;ldse meeldiv. Palderjanil&otilde;hnalist kopran&otilde;ret tarvitati vanasti ravimina. Kopran&otilde;re aidanud ravida nii nahahaigusi, p&otilde;letikke, allergiat kui ka liigesehaigusi.&nbsp;</p><p>Oli v&auml;ga huvitav ja hariv &nbsp;&otilde;ppep&auml;ev.&nbsp;</p><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>