Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on positiivne, et valitsus jõudis kokkuleppele seisukohas, mis lahendab riigikohtu 2014. aasta otsusest saadik kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Omavalitsused saavad tagasi otsustusõiguse enda haridusraha üle ning võivad vabatahtlikult erakoole toetada nagu enne 2011. aastat. Valmisolekut selleks on nad ka väljendanud. Riik toetab seda alates 2014. aasta lõpust kestnud üleminekuaja pikendamisega 2019. aasta lõpuni. Oma koolivõrgus otsuste tegemise õigus peab jääma omavalitsustele ja erakoolid tegema koostööd kohaliku kogukonnaga,“ märkis minister.

Valitsuse eilse kokkuleppe kohaselt, mis esitatakse riigikogule, toetab riik erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni 75% ulatuses erakooli asukoha tavakoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Samal ajal on omavalitsustel juba praegu õigus ja vabadus jätkata erakoolide toetamist.

Minister Ligi rõhutas, et oluline on pidada silmas, et erakoolid saavad praegu ja tulevikus haridustoetust iga lapse eest võrdselt tavakoolidega. „Üleminekuajal saavad erakoolid riigilt ka taristu ja muude tegevuskulude toetust, mida tavakoolid ja omavalitsused riigilt ei saa. Usun, et see loob erakoolidele võimalike ümberkorralduste tegemiseks igati soodsa olukorra,“ märkis minister Ligi.

 Jürgen Ligi sõnul annab otsus võimaluse suunata vabanenud ressursid kõikide munitsipaal- ja erakoolide haridustoetuse kaudu õpetajate palgatõusu. „Meie hariduspoliitiline prioriteet on vähendada kulusid pinnale ning suurendada investeeringuid õpetajatesse ning õpilastesse. Õiged ja õiglased valikud on tuleviku tugeva haridussüsteemi eeldus,“ märkis minister.

OECD tõi hiljuti avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse raportis välja, et haridusliku kihistumise vältimiseks on hädavajalik vaadata üle erakoolide kehtiv rahastamise süsteem.

Olukord

Riik maksab praegu ning tulevikus erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust.
•         Haridustoetust said erakoolid sellel aastal 11,65 mln eurot.
•         Õpetajate palgatoetus erakoolidele kasvas 2016 üle 8%.
•         See toetus jääb. Kasvab tulevikus.

Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid.
•         2011. aastal muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.
•         2014. aastal otsustas riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Valitsus esitab riigikogule seaduseelnõu muudatusettepanekud, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks.
•         Üleminekuajal toetab erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni riik kuni 75% ulatuses erakoolidele kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord.

Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid on kaetud ja kaetakse ka edaspidi riigieelarvest täiel määral.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Soome koolivõrk tõmbub jõuliselt koomale
• Järgmisel sügisel avatakse Tallinnas Ülemiste Citys uus erakool
• Minister Ligi: erakoolide roll kogukonnas tuleb leida koostöös omavalitsusega