„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ootab iga aasta juurde 1600 oskustega spetsialisti, kuid tegelikkuses on IKT valdkonnas juba pikemalt tööjõupuudus. Uuringud näitavad, et IKT-õpingute ja -karjääri valimisel mängib kõige suuremat rolli varasem praktiline kokkupuude tehnoloogiaharidusega koolis või huviringis. Eestis on üle 54 000 lapse, kes osalevad juba spordiga seotud huviringides, samas vaid suurusjärgus 3000 last võtab osa tehnoloogiaringidest. Saame siin koos Vaata Maailma Sihtasutusega panustada, et võimalusi lastele kooliväliseks tehnoloogiaõpinguteks tuleks juurde ning juhendajad saaksid oskused ja teadmised, mida lastele edasi anda. Lastele on see kindlasti põnev võimalus ja annab ka hea baasi tulevikuks reaal- ja virtuaalmaailmas,“ sõnas minister Michal.

2015. aastal viis majandusministeerium koostöös Vaata Maailma Sihtasutusega läbi pilootprojekt, mille käigus pakuti koolituskohti 36-le IKT-alase huviringi juhendajale Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Tingimus oli, et tegemist on mitte-õpetajatest kogukonnaliikmetega, kes tahavad enda piirkonnast noortele lisategevusi pakkuma hakata. „Huvi uue väljakutse osas näitas üles aga üle 130 inimese, mistõttu tegime otsuse koolituste korraldamisega veel suuremas mahus jätkata,“ rääkis ministeeriumi programmijuht Polina Dvinskihh. Jätkuprojekti eesmärgiks on katta võimalikult palju uusi piirkondi üle Eesti. Lisaks koolitusele ja ringitöö läbiviimist hõlbustavatele õppematerjalidele robootikas, programmeerimises ja paljus muus pakutakse koolituse läbinutele ka mentorlust juba praktiliste küsimuste lahendamiseks ringitöö käivitamise järel. 

Vaata Maailma Sihtasutus on 2001.aastal eraettevõtete poolt asutatud organisatsioon, mis soovib tõsta eestimaalaste IKT-alaseid oskuseid, inspireerida lapsi ja noori huvituma IT-maailmast ning juhendada, kuidas arvuteid ja nutiseadmeid turvaliselt kasutada. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab IKT-alaste huviringide juhendajate koolitust Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

Allikas: MKMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. Robootikatund lasteaias. 

Samal teemal:

• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus
• Eesti õpetajad koolitasid Euroopa kolleege
• Õpilased olid pilve sees ja robotid klassi ees ehk digidekaad Paikuse moodi