Tantsimine ja muusika olid keskaegsetel pidustustel peamiseks meelelahutuseks. Toonane tantsumaailm oli kirev - juba 15. sajandist on kõrgseltskonna tantsu liikumismustreid ja figuure kirja pandud. Kui tantsuline liikumine oli lihtne - lineaarne liikumine ja lihtsad sammud, siis tantsude tüübid olid väga mitmekülgsed.  16. sajandist pärineb juba rohkem allikaid, ent tantsud olid endiselt lihtsad. Mõned tantsud olid ainult meeste, teised mõlema sugupoole jaoks nagu rivi- ja ringtantsud. Paljusid meestetantse nimetati esemete järgi, mida osavusproovis kasutati, näiteks tõrviku-, kannu- või piigitants. Tantsude lahutamatuks osaks oli pillimäng. Keskajal polnud moosekant üksnes mõne muusikariista mängija, vaid meelelahutaja selle sõna laiemas tähenduses, kes ühendas endas laulja ja instrumentalisti, sageli ka näitleja ja akrobaadi omadused.

Teemaõhtud on seotud Suurgildi hoones avatud näitusega „Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15. – 16. sajandil“ ja keskenduvad igal korral erinevale keskajaga seotud valdkonnale. Teemaõhtute päeval on võimalik sooduspiletiga tutvuda ka näitusega.

Lisainfot vaata SIIT.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Samal teemal:

• Keskaja muusika
• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes