“Põhikooli lõpus, 15-aastaselt, täidavad meie noored rahvusvahelises võrdluses teste väga hästi. Pärast põhikooli lõpetamist aga ei omanda iga viies noor isegi keskharidust. Üheks põhjuseks on siin vähene õpioskuste ja -motivatsiooni puudus. Meie kutsume kõrgharidusega võimekaid inimesi erinevatest valdkondadest käsi hariduses külge panema, et muuta tänaste õpilasi võimalusi elus,” rääkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

2016. aasta lõpus avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs ning PISA 2015. aasta tulemused näitavad kätte Eesti hariduse kitsaskohad, mis on ka Noored Kooli fookuses, sest need takistavad meie noortel oma potentsiaali saavutada.

Esiteks, vene õppekeelega koolide õpilased on eesti keeles õppijatest 12. klassi lõpus teadmistega aasta aega maas. (PISA 2015)

Teiseks, iga viies noor ei omanda ka seitsme aasta jooksul pärast põhikooli lõpetamist keskharidust. Eesti on ainus OECD riik, kus keskhariduse omandajate osakaal nooremate hulgas langeb. (Haridus- ja Teadusministeerium 2016)

Noored Kooli programm loob keskkonna haridusliidrite põlvkonna kujunemiseks, kes töötavad laste individuaalse ja tervikliku arengu nimel, alustades neist, kellel on lisatuge enim vaja. 

“Viimasel ajal palju räägitud vajadus parandada juhtimiskvaliteeti kehtib ka haridusvaldkonnas. Iga kool Eestis vajab inimesi, kes on valmis vastutust võtma ja muutustega kaasa minema,” rääkis Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbanki eraisikute panganduse divisjoni direktor Kaie Metsla. 

"Õpetajana lasub mul kohustus, võimalus ja privileeg oma eeskuju ning eestvedamisega juhtida õpilasi parema eneseteostuse ja eesmärkide täitmise suunas,” rääkis NK 10. lennu osaleja ja Värska Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Helena Akkel, kes sai tänukirja, sest ta juhendatud õpilane sai Riigikohtu 97. aastapäeva kaasuskonkursil 11. klasside arvestuses esimese koha. 

 “Juht ei pea olema vaid hierarhilises võtmes eesotsas olev isik, vaid juht on ka protsessi toetaja, inspireerija, motiveerija ning konstruktiivse kriitikaga edasipüüdlust toetav juhendaja. Seda üritangi mina õpetajana olla,” lisas ta.

 Värbamist, valikut ja programmi aitavad läbi viia juhtivad Eesti ettevõtted. Koostöös Swedbanki, Merko, Alexela Groupi, Utilitase, Infortari, Magnumi ja paljude teistega valitakse välja kõige võimekamad osalejad. Kahe aasta jooksul on noortel õpetajatel ka võimalus saada juhtimisnippe otse kõige edukamatelt tippjuhtidelt.

Noored Kooli osaleja töötasu on sama mis teistel alustavatel õpetajatel. Täpne töömaht ja töötasu lepitakse kokku koolijuhiga. Noored Kooli osaleja saab programmi poolt ettevalmistuskoolituse lõppedes ühekordset stipendiumi 600 eurot.

Ida-Virumaal õpetajaks suunduvad osalejad saavad lisastipendiumi 1000 eurot kummalgi programmi aastal. Lisastipendium on ellu kutsutud, et soodustada osalejate suundumist piirkonda, kus nende panust on kõige enam vaja.

Noored Kooli programmi osalejad on võimekad kõrgharidusega eestvedajad erinevatest valdkondadest. Programmi kahe aasta jooksul muudavad nad õpilaste tulevikku õpetajana töötades.

Noored Koolil on praeguseks juba kümne aasta jooksul 106 vilistlast ning 39 osalejat, kes on mõjutanud kokku 16 000 õpilase elu. 

Kandideeri Noored Kooli programmi: http://www.nooredkooli.ee/kandideeri.

Video 2. lennu vilistlasesest ja Tallinna Pae Gümnaasiumi õpetajast Pavel Alonovist: