IKT-huviringides käimise soodustamine on oluline eeldus, et õpilane tulevikus tehnoloogi või insenerteaduste valdkonna eriala valiks.
 
„Robotlahingus“ osalesid lisaks Kose vallakogu liikmetele ja kohalikele ettevõtetele KU Mell, Busland ja Ecoterm ka Tieto, Helmese, Proeksperdi, Dateli, HITSA ning Transferwise’i esindajad. 
 
Kuuel meeskonnal tuli võistelda Lego EV3 robotiga joone jälgimises, mis tähendab, et robot tuli programmeerida võistlusrada jälgima. Meeskondadesse kuulusid ka Kose robootikaringide lapsed, kes tohtisid täiskasvanuid vaid juhendada.

 
Oma võistkonnaga esimese koha võitnud Kadri-Liis Kusmin töötab tarkvaraarendajana Proeksperdis ning on väga rahul ennast juhendanud õpilastega. „Mõelda vaid, et need on võib-olla minu tulevased kolleegid, täna olid nemad minu mentorid. Selline mentorlus on tänapäeval väga tavaline.“ Võistlusel osalenud Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar pole varem robotitega kokku puutunud, ta kiitis õpilasi, kes neid nii hästi juhendada oskasid. „Roboti timmimine oli paras väljakutse. Need noored, kes sellises huviringis käivad, saavad küll eluks väga kasulikke oskusi, samuti arendab see loogilist mõtlemist.“
 
Kose vallas toimub 10 robootikaringi Kose Gümnaasiumis, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis ja Oru Põhikoolis. Pea 80 õpilasega tegelevad kolm õpetajat, kellel põhitöökoht koolis. „Kõige populaarsem on robootika algkooli õpilaste seas,“ ütleb robootikaõpetaja Kirli Saks. „Huviringis käivate laste arv oleks veelgi suurem, aga õpetajad ei jagu.“ Keeruline on kolmes koolis ühiskasutuses olevate robootikakomplektidega õppetööd läbi viia, aga kogemuste kasvades osatakse ka paremini ressursesse jagada. „Ideaalis peaks ühes ringitunnis käima kuus õpilast, praegu jagame ühte robotit 2-3 õpilase peale.“   

 
Huviringid võivad olla oluline koht noortele IT-pisiku saamiseks. Tartu Ülikooli uuringu järgi oli 35% infotehnoloogia erialasid õppima läinud noortel varasem kokkupuude tehnikaalaste huviringidega. Sama uuring tõi välja, et noored, kes on huviringide kaudu IT-ga kokku puutunud, lõpetavad valitud erialal kõrgkooli suurema tõenäosusega. Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste.
 
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul peaks 2020. aastaks olema IKT-alaste huviringide osakaal suurem kui praegu, selleks on vaja juurde nii juhendajaid kui ka tuge tehnoloogiliste vahendite soetamiseks. Tehnoloogiaalaseid huviringe peaks toimuma lisaks koolidele ka mujal, kus on noorel mugav käia – näiteks raamatukogus, rahvamajas, noortekeskuses, ettevõttes vm. Huviringide läbiviijaks võib olla iga huviline, kes läbib vastava ettevalmistuse. 

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on vabatahtlik organisatsioon, mille eesmärgiks on ühendada Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia firmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti.

Taustainfo: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab IT-huvitegevuse kättesaadavust 

Loo ja fotode autor on Kristi Semidor, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu kommunikatsioonispetsialist. 

Samal teemal:

• "Robotlahing" juhtis tähelepanu noorte tehnoloogiahuvile