Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et Eesti pakub väga kvaliteetset haridust ning seda kogemust saame kindlasti jagada. “Nii meil kui ka teistes Euroopa riikides tuleb kaasajastada õpetamisviise ja õppekorraldust, arvestada enam õppijate soove ja vajadusi. Samuti on süvenemas lõhed oskustes, väärtustes ja käitumismallides põlvkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Haridussüsteem peab andma endast parima, et neid lõhesid vähendada,” ütles Käosaar.

Koolidel tuleb õppetöö korraldamisel senisest enam arvestada nii õppijate vajaduste ja võimete kui ka uutest tehnoloogiatest ajendatud töömaailma muutustega. Muutuva hariduse teemal soovime vahetada riikidega kogemusi, et paremini mõista, mis vajab haridussüsteemis senisest enam tähelepanu ning uut lähenemist.

Tööturu ja hariduse seoste osas on plaanis keskenduda enam kõrghariduse kaasajastamisele ning sellele, kuidas saavad Euroopa kõrgkoolid paremini arvestada tööturu muutuvate vajadustega. Prognoositud on, et aastaks 2025 vajatakse pea pooltele vabadele töökohtadele kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Samal ajal usub 71% tudengitest ja värsketest vilistlastest ning 61% kõrgkoolide töötajatest, et õpe kõrgkoolis ei vasta tööturu praegustele vajadustele. Kõrgkoolide esindajatest arvas nii vaid 46%.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Haridus- ja Teadusministeeriumil on sel ajal korraldada 22 sündmust, sh teaduse valdkonna ministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade.  

Samal teemal:

• Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete