Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on oluline rõhutada seda, mida osatakse ja teatakse, mitte kuskohast ja mis formaadis seda õpitakse. „Nii Euroopas kui Eestis on pikemat aega räägitud mitteformaalse õppe, sh noorsootöö arvestamise vajadusest nii formaalhariduses kui tööturul. On tõestatud, et mitteformaalne õpe annab inimesele 21. sajandi oskuseid. Nüüd püüamegi tuvastada, mida peame kõigi haridusala, tööturu ja noorsootöö osapooltega edasi tegema, et õpitu ja kogetu arvestamine oleks ka praktikas tasemel,“ selgitas ta teema aktuaalsust. 

Kogumik koosneb kuuest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate mullu noorte eluolus toimunud muudatustest, järgnevad artiklid keskenduvad mitte- ja informaalse õppega seotud teemade analüüsimisele. Teine peatükk käsitleb arvestamist teoreetilises võtmes ning toob esile nii mitteformaalse õppe rahvusvahelised standardid kui Eesti võimalikud arengusuunad. Kolmas, neljas, viies ja kuues peatükk tuginevad Eestis läbi viidud uurimustele ning analüüsivad mitte- ja informaalse õppe erinevaid tahke.

Noorteseire aastaraamatu koostasid Tallinna Ülikooli teadlased Airi-Alina Allaste, Liisa Martma, Raili Nugin, Reelika Pirk,  Marti Taru, Peeter Vihma ja Tartu Ülikoolist Mai Beilmann.

Kui esitluskonverentsi esimeses pooles tutvustatakse Noorteseire aastaraamatut, siis sellele järgneb arutelu laudades. Konverentsi lõpetab ettevõtjate, haridustöötajate ja noorte esindajate paneelarutelu teemal “Miks ja kuidas arvestada mitte- ja informaalset õppimist tööelus?”.

Konverentsi kava ja paneeldiskussioonis osalejad leiabTallinna Ülikooli koduleheküljelt. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste Instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Põltsamaal arutletakse Eesti teadushuvihariduse kvaliteedi ja arengusuundade üle
• Täna toimunud „Robotlahing“ tõestas, et IKT-huviring sobib kõigile