„Siiani on sarnased masintõlke rakendused kasutanud statistilisi meetodeid, mis tõlgivad fraaside kaupa ning tihti ei sobitu lõpptulemus konkreetsesse konteksti. Neurovõrkudel töötav tõlge annab võimaluse rohkem ja rikkalikumat infot töödelda ning selle tulemusena on ka rakenduse väljund kvaliteetsem,“ rääkis keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel.

Mark Fišel lisas, et praktikas Google´i automaattõlke teenus juba kasutab sarnast lahendust, kuid hetkel on see kättesaadav vaid 15 keelepaari jaoks – peamiselt inglise keelest teistesse keeltesse tõlkides. „Eestikeelset tõlget teeb Google Translate endiselt statistiliste meetoditega, mis tähendab seda, et meie rakendusel on suurem tõenäosus anda kvaliteetsemat tõlketulemust,“ sõnas Fišel.  

Masintõlke tööriist tuleb puhtautomaatsel kujul kasutusse ka 19.-20.04 toimuval keeletehnoloogia konverentsil, kus koostöös TTÜ kõnetehnoloogia ja foneetika laboriga tuvastatakse kõnet ja tõlgitakse see reaalajas eesti keelest ingliskeelseteks subtiitriteks. Praktiline koostöö analoogsete tehisnärvivõrkudel põhinevate tõlkelahenduste arendamiseks on ka tõlkebürooga Grata. Dotsent Mark Fišel selgitas, et tõlkebüroo jaoks valmivate neurotõlkesüsteemide rakenduslik eesmärk on tõlgete järeltoimetamise võrdlemine otsast lõpuni inimese poolt tõlgitud tekstidega, mis võimaldab teadlastel hinnata masintõlke efektiivsust ja kvaliteeti.  

Tööriist on kättesaadav aadressilt http://neurotolge.ee/ ning kasutajatel on võimalik ka ise selle kvaliteedi tagamisele kaasa aidata. Nimelt pakub rakendus alternatiivseid tõlkeid teenustest Google Translate ja Tilde masintõlge ning kasutaja saab märkida, milline tema jaoks kõige parem tundub. Tulevikus lisandub tõenäoliselt võimalus tõlkida eesti keelest lisaks inglise keelele ka läti, vene ja soome keelde. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma