Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. 

Jüssi kandidatuuri ülesseadjad rõhutasid tema rolli looduse populariseerijana ning tema otsesest ja kaudset mõjule Eesti looduse tundmisele ja tutvustamisele. Jüssi teenete kirjeldamisel ollakse veendunud, et Fred Jüssi nimi on aastakümnete jooksul muutunud Eestis looduseuurija ja -tutvustaja sünonüümiks. Tegemist on Eesti ühe tuntuima inimesega selles valdkonnas ning samalaadse märgilise tähendusega loodusmõtte kandjaid Eestis ei ole.

Teises esildises lisatakse: „Fred Jüssi on Eesti rahva loodusmõtte eeskõneleja juba aastakümneid. Tema mõte ja hääl, tema vahendatud loodushääled, looduspildid ning kirjasõna on kujundanud loodussõbralikku maailmavaadet meie rahva mitmele põlvkonnale. Loodusmehena on ta meie Rahvusmõtte vormija.“  

Rektor Volli Kalm rõhutas auhinda üle andes, et Fred Jüssi tegevus puudutab väga laia osa ühiskonnast, tema eeskuju on ühtviisi oluline kõikide erialade ja eagruppide esindajatele. “Fred Jüssi on kui usaldusväärse loodusmõtte kehastus. Tema panus Eesti rahva loodusteadlikkuse kasvatamisel omandab eriti märgilise tähenduse praeguses ebakindlas ajas, kus loodushoiu ja looduse mõistmise teemad on teravalt päevakorral nii Eestis kui kogu maailmas,“ mõtestas Kalm Fred Jüssi rolli rahvusmõtte kandjana. 

Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel. Ta lõpetas 1958 Tartu Ülikooli bioloogina, zooloogia erialal. 1958–1960 töötas Hiiumaal Emmastes õpetajana, 1960–1962 ENSV TA eksperimentaalbioloogia instituudis ning 1962–1975 metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis, peamiselt looduskaitseinspektorina. 1976–1983 oli ta Eesti Raadio kaastööline, lindistas lindude, konnade jt loomade hääli. Just raadio saatesarja „Looduse aabits“ (1979–1986) autorina on ta mõjutanud tohutut hulka kuulajaid, neid saateid lindistati tihtipeale raadiost ja kasutati ka õppetöös. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Fred Jüssi on olnud mitme põlvkonna jaoks Eesti tuntuim loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Tema sulest on ilmunud rohkesti loodust tutvustavaid pildi- ja juturaamatuid, millest paljud on ilmunud tõlgetena ka teistes keeltes: „Kajakad kutsuvad“ (1966), „Fotoaparaadiga loodusesse“ (1965), „Rebasetund“ (1977, 1981), „Jäälõhkuja“ (1986, 2007), „Sügis“ (1995), „Ajamustrid“ (2003), „Maailma mõte“ (2005), „Kivimustrid“ (2015), „Rajamustrid“ (2017) jpt ning loendamatu hulga kirjutisi ajakirjanduses. Ta on teinud raadio- ja telesaateid, avaldanud heliplaate lindude, konnade jm loodushäältega, olnud hinnatud esineja loodusõhtutel jne.

Fred Jüssi teeneid väljendavad ka talle omistatud tunnustused: ta on pälvinud 1984. aastal Eesti eluteaduse hoidja tiitli, 1989 Kumari preemia, 1997 Eesti Taassünni auhinna, 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Jüssi on ka Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ja selle auliige.

Eesti Looduses 2015. aasta veebruaris ilmunud intervjuus märgib Jüssi oma rolli kohta ise: „Kord küsisid mu Soome sõbrad, et kas oled mõjutanud Eesti riigielu. See küsimus üllatas mind, ei osanud vastata. Hakkasin mõtlema, et paljud täiskasvanud või kõrgetel ametikohtadel olnud inimesed on öelnud, et mu pildid või tekstikesed on nende mõtlemist muutnud. Kui niisugune mees istub praegu riigikogus või kõrgel postil hierarhiapüramiidis ja tal on kunagi lapsena loetust või kogetust jäänud sete, siis kui sinna tiigipõhja vits torgata, võib sealt hakata mulle tõusma. See on moraalne kapital, mille inimesed elu jooksul koguvad. Selle tõeline tähendus võib end ilmutada väga palju hiljem.“ 

Allikas: TÜ pressiteade.