<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Eesti Lennuakadeemia alustab arenduskoostööd lennukitootjaga Airbus]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/554623/eesti-lennuakadeemia-alustab-arenduskoostood-lennukitootjaga-airbus</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/554623/eesti-lennuakadeemia-alustab-arenduskoostood-lennukitootjaga-airbus" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/554623/eesti-lennuakadeemia-alustab-arenduskoostood-lennukitootjaga-airbus</guid>
    <pubDate>Tue, 03 Apr 2018 14:37:52 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/554623/eesti-lennuakadeemia-alustab-arenduskoostood-lennukitootjaga-airbus</link>
    <title><![CDATA[Eesti Lennuakadeemia alustab arenduskoostööd lennukitootjaga Airbus]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Eesti Lennuakadeemia hakkab tegema arenduskoostööd maailma ühe suurima lennukitootjaga Airbus.</p>
<p>Arendust&ouml;&ouml; keskmes on reisilennukitele uudsete tagatiibade (SBS - Swivel Beam System) v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine, mis on t&ouml;&ouml;kindlamad, v&auml;hendavad k&uuml;tusekulu ning keskkonna saastamist.&nbsp;</p><p>Uudse tagatiibade lahenduse on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud Eesti Lennuakadeemia teadus- ja arendusosakonna spetsialist Peep Lauk ning see on p&auml;lvinud lennukitootja Airbus&nbsp;t&auml;helepanu&nbsp;eesotsas Airbusi&nbsp;teadus- ja arendusosakonna peakonstruktori&nbsp;Daniel Reckzehga. &bdquo;Idee on uudne ja nutikas ning selle kinemaatilisel lahendusel on eelised v&otilde;rreldes t&auml;na kasutusel olevate tagatiibade konstruktsioonidega,&ldquo; on m&auml;rkinud Reckzeh.&nbsp;</p><p>Aerospace Engineer &uuml;ksuse insener Olivier Chabilan Airbusi Filtoni tehasest Inglismaal on toonud uue lahenduse p&otilde;hilisteks eelisteks selle lihtsama ehituse, kergema kaalu ning v&auml;iksema &otilde;hutakistuse. Chabilani&nbsp;s&otilde;nul on uuenenud tagatiivas v&auml;hem (kardaan)ajamiv&otilde;lle ja reduktoreid, t&auml;nu millele on seadme t&ouml;&ouml;kindlus k&otilde;rgem. Ka mootorite hoolduskulud v&auml;henevad, sest nad t&ouml;&ouml;tavad v&auml;iksema koormusega ja kuluvad sellev&otilde;rra v&auml;hem.</p><p>Tagatiibade uus lahendus SBS v&otilde;imaldab seet&otilde;ttu v&auml;hendada reisilennukite k&uuml;tusekulu ning samuti keskkonna saastamist. Peep Laugu s&otilde;nul on nutika lahenduse abil ka lennukite m&uuml;ratase v&auml;iksem, sest SBSi kasutamine v&otilde;imaldab sama lennukaalu juures lennata 600-1000 m k&otilde;rgemal lennutasandil. Rahaliselt v&auml;hendab SBSi kasutamine nt Airbus A320 kulutusi k&uuml;tusele kuni 437 000 eurot aastas lennuki kohta. Hiljuti edukalt testlennud l&auml;bi teinud Airbusi uue mudeli A321 neo LRi kasutamisel ulatub k&uuml;tuse kokkuhoid lennuki kohta aga koguni 1 miljoni euroni aastas.&nbsp;</p><p>Peep Lauk lisab: &bdquo;SBS lahendus on rakendatav erinevatel &otilde;hus&otilde;idukitel alates piloodita &otilde;hus&otilde;idukitest ja purilennukitest kuni raskete transpordilennukiteni v&auml;lja. Oleme andnud patenditaotluse Euroopa Patendiametisse, kuhu kuuluvad 38 riiki, et saada lennuakadeemiale patendikaitse. Projekti positiivse arengu korral on v&otilde;imalus taotleda patenti ka Ameerika &Uuml;hendriikides, kus on hetkel projekteerimisfaasis uus Boeing 797, millel oleks samuti uudset tagatiibade lahendust v&otilde;imalik kasutada.&quot;</p><p><em>Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade.&nbsp; &nbsp;</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>