Horisont 2020 jätkuprogramm ja Erasmus+ programmi eelarved peaksid Euroopa Komisjoni ettepanekul suurenema oluliselt.

“Euroopa Komisjoni ettepanek valmistab rõõmu,” tõdes minister Mailis Reps. “Eelarve läbirääkimised seisavad küll veel ees, kuid olen kindel, et suurem osa liikmesriike on Euroopa Komisjoniga sama meelt ning hindavad teaduse ja hariduse valdkondi väga kõrgelt. Eesti on juba nüüd väga edukas hariduse ja teaduse valdkonna vahendite kasutamisel, lisavahendid võimaldavad Eesti organisatsioonidel veelgi rahvusvahelist koostööd tihendada,” lisas Reps.

Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut veelgi enam siduda ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendite kasutamist koos struktuurireformidega. „Ühtekuuluvuspoliitika vahenditel on olnud väga suur roll Eesti ja ka Euroopa Liidu haridus- ja teaduspoliitika kujundamisel. Oleme kasutanud neid vahendeid näiteks koolivõrgu korrastamiseks ja riigigümnaasiumite loomiseks ning haridus- ja teadusvaldkonna e-teenuste arendamiseks, millega on meil soov jätkata ka järgmisel eelarveperioodil,“ sõnas minister Reps.

Eelarve ettepanek võimaldab suurendada ka ühe Euroopa edukaima programmi Erasmus+ laiendamist ja tugevdamist, mis võimaldab rohkem õpi-alast liikuvust ja koostööprojekte kõigil haridustasemetel ja noortevaldkonnas. “Eesti jaoks on oluline, et eelarves kajastuks meie eesistumise prioriteet – Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis loob uued võimalused noortele osalemiseks vabatahtlikus tegevuses, töö- ja praktikaprojektides ning solidaarsusprojektides,” sõnas Reps. Eesti toetab õpirände enamat toetamist teaduse, tehnoloogia ja teiste täppisteaduste valdkonnas. Eesti tähelepanu on suunatud programmides osalemistingimuste laiendamisele, et osaleda saaksid erinevad organisatsioonid, loomaks võimalused kujundada õpirändest õppe tavapärane osa.

Taustainfo

Euroopa Liidu mitme-aastane eelarve on Euroopa Liidu ühiskassa, kuhu panustavad kõigi 28 riigi maksumaksjad. See on mõeldud arengutõukeks ja uute tegevuste käimalükkamiseks. Euroopa Liit peab olema tugev ja stabiilne, tulevikku vaatav ning mitme-aastane eelarvekava peab aitama neid eesmärke saavutada. 

Esialgse ettepaneku kohaselt oleks EL kogu eelarve aastetel 2021-2027 1279 miljardit eurot, millest Erasmus+ programmile on ette nähtud 30 miljardit eurot (praegusel perioodil 14,7 miljardit eurot), Euroopa Solidaarsuskorpusele 1,26 miljardit eurot ning uuele konkurentsipõhisele teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile kokku 97,6 miljardit eurot. 

Eesti on hea näide, kuidas Euroopa Liitu kuulumine on märkimisväärselt toetanud riigi arengut. Eesti on alates Euroopa Liiduga ühinemisest olnud suurimaid kasusaajaid Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Aastaks 2020 oleme saanud kasutada eurotoetusi kokku 7,2 miljardit eurot, sealjuures ainuüksi Horisont 2020 programmist on Eesti saanud 100 miljonit eurot. Oleme üks kiireima kasvuga Euroopa Liidu piirkondi: SKP elaniku kohta (ostujõudu arvestades) on kasvanud 54%-lt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 75%-le 2017. aastal. Siiski, ka järgmisel eelarveperioodil saab Eesti kordades rohkem tagasi, kui Euroopa Liidu eelarvesse sisse maksab. Samas Eesti muutub samm-sammult abisaajast abiandjaks. 

Allikas: HTMi pressiteade.