Algatustega soovitakse hoogustada õpirännet ja luua uusi võimalusi hariduse omandamiseks, anda noortele rohkem mõjuvõimu ja eelkõige julgustada neid ühiskonnaelus ja demokraatias osalema, samuti soovitakse algatustega kasutada paremini ära kultuuri võimalusi sotsiaalse progressi ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas.

„Haridus-, kultuuri- ja noortepoliitika on olulisel kohal vastupidava, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa tuleviku ehitamisel. Koos jaanuaris vastuvõetud esimese meetmepaketiga näitavad täna esitatud ettepanekud, et komisjon teeb tõsist tööd saavutamaks koos liikmesriikidega püstitatud eesmärke. Need meetmed aitavad sillutada teed Euroopa haridusruumi loomise suunas, tugevdades seejuures Euroopa identiteeti ja luues inimestele, eriti noortele uusi võimalusi," märkis hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Noortestrateegiaga aastateks 2019–2027 luuakse Euroopa noortele rohkem võimalusi ELi poliitika kujundamisel kaasa rääkimiseks ning selles kajastatakse seda, kui tähtsaks peab komisjon noortesse ja nende tulevikku investeerimist.

Teatises „Luues tugevamat Euroopat: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ kirjeldatakse muu hulgas Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu plaane. See üliõpilaspilet on mõeldud õpirände soodustamiseks, sest seeläbi vähendatakse halduskoormust ja kulusid nii tudengite kui ka haridus- ja koolitusasutuste seisukohast. Komisjon plaanib Euroopa üliõpilaspileti kasutusele võtta 2021. aastaks ning see saab olema Euroopa üliõpilasidentiteedi selge ja nähtav sümbol.

Samuti rõhutatakse teatises juba koos liikmesriikide ja haridussektoriga tehtud tööd Euroopa ülikoolide kontseptsiooni väljatöötamisel. Euroopa ülikoolid moodustavad olemasolevate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku ja soodustavad piiriülest koostööd pikaajaliste institutsioonidevaheliste strateegiate kaudu. Selle kontseptsiooniga edendatakse innovatsiooni ja tipptasemel teadust, suurendatakse üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning hõlbustatakse keeleõpet. 

Tänane pakett hõlmab ka ettepanekuid võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetse alusharidus- ja lapsehoiusüsteemi kohta, et suurendada toimetulekuoskusi edasiseks eluks, nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpitulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta, et lihtsustada õpirännet Euroopas, ja nõukogu soovitus keelte õpetamise ja õppimise kohta, et muuta hea tasemega võõrkeeleoskuse omandamine kättesaadavaks rohkematele noortele.

Kultuurivaldkonna uue tegevuskava eesmärk on suurendada teadlikkust Euroopa jagatud ning mitmekesisest kultuuripärandist ning kasutada täiel määral ära kultuuri pakutavaid võimalusi kaasavama ja õiglasema liidu loomisel, innovatsiooni toetamisel, loovuse arendamisel, jätkusuutlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu tagamisel ning ELi välissuhete tugevdamisel.

Täna avaldatakse ka Eurobaromeetri uuring, millega selgitati välja eurooplaste arvamused Euroopa haridusruumi loomiseks mõeldud peamiste algatuste kohta. See näitab, et igas riigis on üle üheksa vastanu kümnest arvamusel, et Euroopa haridusruum oleks üliõpilastele kasulik ja annaks neile võimaluse töötada innovatsiooniprojektidega koos muudest riikidest pärit inimestega ja kasutada selleks Euroopa ülikoolide võrgustiku pakutavaid võimalusi. Uuring näitab veel, et 84% küsitletud noortest sooviksid juba õpitud keelt rohkem kasutada ja et 77% küsitletutest sooviks õppida mõnda uut keelt.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.