Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERN-i peakontoris Genfis allkirjastatud memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, sest seni pole ükski teine riikide rühm sõlminud CERN-iga ametlikku lepet koostöö tihendamiseks.

29. mail loodud CERN-i Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riia Tehnikaülikool, Läti Ülikool, Riia Stradiņši Ülikool, Kaunase Tehnikaülikool ja Vilniuse Ülikool.

Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERN-i assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpuleviimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi teadus-arendustöös ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.

Koostöögrupi esimees on Riia Tehnikaülikooli professor ja CERN-i teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik. 

„Baltimaade koostöögrupi loomine on signaal nii CERN-i juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni teadus- ja arendusasutused on väga huvitatud koostööst CERN-iga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse lisaks ka regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. Baltimaade koostöögrupp ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERN-i täisliikmena oma hüvede eest paremini seista,“ rõhutas aseesimees Mario Kadastik.

Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Samuel Zeller.

Samal teemal:

• Eesti teadusele, haridusele ja kultuurile avanevad uued andmeside võimalused