Arutelupäeva avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas Euroopa teadusraha parema kasutamise vajadust. “Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm muutuks oluliste valdkondade eesvedajaks, panustades neisse varasemalt rohkem vahendeid. Eestil on varasemast oluliselt paremad võimalused tänu eesistumisele kujundada Euroopa teaduse tulevikku,” sõnas Reimand. “Teadusvaldkondade prioritiseerimine ja vahendite täpsem suunamine aitab nendel valdkondadel saavutada arengueelist ja saada Euroopast rahalist võimendust. Eesti jaoks on selleks näiteks küberjulgeolek, personaalmeditsiin, biomajandus ja e-riigi võimalused,” lisas Reimand.

Eesti teadlased ja ettevõtjad on praegusest programmist Horisont 2020 taotlemisel olnud väga edukad võrreldes teiste riikidega, samas on murekohaks jäänud valdkonda laiemalt hõlmavate projektide elluviimine. Arutelul jõuti järeldusele, et Euroopa programmide vahendite veelgi edukamaks kasutamiseks on vaja arendada siseriiklikku koostööd nii teadusasutuste, valitsusasutuste, erasektori ja kolmanda sektori vahel. Lisaks rõhutasid osalejad, et Horisont programmist peab saama Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi loomulik osa, mis toetab rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö ning eesliini teadmiste ja rakenduste siirde kaudu Eesti ühiskonna arengut.

Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon teadusvaldkonna programmi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse teadusesse aastatel 2021-2027 ligi 100 miljardit eurot. Arutelu on korraldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri poolt selleks, et koos olulisemate partnerite ja ekspertidega arutada Eesti seisukohti uue programmi läbirääkimisteks. Koos järgnevate aruteludega kujunevad suve lõpuks Eesti seisukohad, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Baltimaade ülikoolid ühendasid CERN-i tegevusteks jõud
• Tallinnas uuritakse Eesti võimalusi Euroopa uues teadusrahastuse programmis