2018. aasta kaheksa kuuga on juba 600 õpilase abiga kingitusena kodumaale ja kogukonnale hooldatud 17 pärandipaika, milleks on mõisapargid ja kalmistud, lisaks muinasaegne matmispaik, linnamägi ja hiiemägi, kiriku ja pastoraadihoone ümbrus, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodu õu ja mälestuskivid, tuuleveski, abiks on käidud ka muuseumides.

Pärandivaderite algatus annab väärtuskasvatust

Pärandivaterite algatuses osalemine aitab kasvatada noortes teadlikkust ja vastutustunnet oma kodukoha pärandväärtuste osas. Hargla kooli direktor Juta Kond, kes juhendas pärandivaderite kevadtalguid Hargla pastoraadi juures, näeb meeldiva kasutegurina laste puhul, kes on mõnes tegevuses käe külge löönud, hoolsamat suhtumist kodukohta. “Ka prügi ei loobi need lapsed enam kindlasti kraavipervele, kes on seda sealt korra korjamas käinud,” lisas Kond. 

Pärandivaderite juhendajad on kiitnud ka algatuse töökasvatuslikku poolt, mida tänapäeva kool vähe pakub. Õpitakse käsitlema lihtsamaid (aia)tööriistu ja tegema füüsilist tööd, värske õhk on seejuures boonuseks. Mõisaparkides on õpilased jõukohaste töödena riisunud lehti, kõplanud pargiteid ja korjanud oksi, sõelunud komposti, rohinud lillepeenraid, samuti kaevati pinnasest välja kive ja juurikaid uute lillepeenarde rajamiseks ja tühjendati prügist mõisaaegset jääkeldrit. Neid töid tehti Kiltsi, Uue-Põltsamaa, Kohila ja Tõstamaa mõisa parkides. Sarnaseid töid saab teha ka küla- ja linnakalmistutel, sest kalmistud on kui “vabaõhu ajalooklassid” – sinna on tihti maetud kohaliku kogukonna jaoks kultuurilooliselt olulised isikud. Sel kevadel käisid pärandivaderid koristamas ja ajalugu avastamas nii Sangaste, Võisiku kui Tallinna Siselinna kalmistutel ning Kose-Uuemõisa mõisnike kabeli juures.

Algatusega kaasalöömisel on tähtis noorte osavõtlikkus ja aktiivsus. Samuti saavad pärandivaderid suure meeskonnana toimetades väärtuslikke kogemusi, kuidas arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning kui tõhus on koos tegutsemine – korrastustalgute tulemused on silmaga näha. Tõstamaa Keskkoolis käisid koolihoone ümbruses mõisapargis paari tunni kaupa väljas tööd tegemas kõik vanuseastmed, kokku 130 õpilast! Muinsus- ja looduskaitse all olevas pargis said korrastatud nii mõisahoonete ümbrus kui teeservad. Suuremad poisid aitasid kokkuveetu traktoriga ära vedada. Endise kutsarimaja ümbruses sorteeriti aastaid seisnud lauahunnik. Noored saagisid lauad lühemaks, et materjali saaks hiljem taaskasutada, seejärel ladustati sorteeritud materjalid ja prügi kohale veetud konteineritesse. Koostöös toimis õpilastel talgute pidamine hoogsalt ja lõbusalt. Pärandivaderiks olemine annab õpilastele innustust kasvada aktiivseteks ning vastutustundlikeks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeteks, hindama vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist.

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid 2018, pildistas Toomas Mitt

Huvi äratamisel ja suunamisel on võimalik kujundada muinsuskaitselisi hoiakuid kooliõpilastes juba väga noores eas. Lapsed ei jää ükskõikseks, kui kultuuripärandi objektiga on hooletult ringi käidud ning nad on valmis sekkuma oma võimaluste piires. Vastutustundlikku kodanikutunnet pärandipaiga säilitamise suhtes näitasid sel kevadel ülesse Tapa gümnaasiumi 3. klassi pärandkultuuri ja folklooriringi õpilased, kes võtsid oma hoole alla Naistevälja kalmevälja. Eesti kivikirstkalmete hulgas loetakse seda 30-35 kangrust koosnevat kalmerühma üheks vanimaks, saades alguse juba 9.-8. sajandil eKr. Kalmed on üsna suurel alal laiali, osad põllul, osad metsas, osaliselt muinsuskaitse all ja osaliselt mitte. Kuna ühest tähistamata kalmest olid metsaveomasinad üle sõitnud ja sellega kalme kõvasti madalamaks vajutanud, tärkas noortes pärandivaderites soov midagi ette võtta, et edaspidi teadmatusest tehtud rüüstamisi ära hoida. Lapsevanema abiga valmisid kaks infosilti, millele muinsuskaitseinspektorid omakorda koostasid tutvustavad tekstid. Õpilased paigaldasid sildid kahe kalme juurde, mis ei ole veel muinsuskaitse alla võetud.

Tapa gümnaasiumi 3.A klassi pärandkultuuri ja folklooriringi lapsed Naistevälja kalmeväljal 2018, pildistas Elle Kivisoo

Talgutel õpitakse tundma kohalikku kultuurilugu

TeemeÄra! algatusest eristab pärandivadereid talguobjekti kultuuriloolise väärtuse tundmaõppimine.  Pärandipaikade ajaloolist tausta ja seotud lugusid käisid õpilastele tutvustamas mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid ja restauraatorid, samuti vaimulikud. Suureks abiks on kultuuriloo tundmaõppimisel olnud ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad. Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 raames innustame koolidesse esinema suunduvatel ajalooekspertidel pöörata sel aastal tähelepanu laiemale kultuuriloolisele kontekstile. Palume pärandipaikade ajaloolist tausta tutvustades leida sümboolseid tähendusi ning tuua esile seoseid Eesti ja Euroopa kultuuriloos. 

Kultuuripärandi objektide tublid tutvustajad on olnud ka pärandivaderid ise. Eelmise aasta talgupäeval rääkis Hargla Kooli pärandivaderitele põnevat infot Hargla pastoraadihoone kohta Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris. Sel aastal tutvustasid vanemate klasside õpilased juba ise noorematele, mis hoone on pastoraat ning miks see on muinsuskaitse alla võetud. Samuti rääkisid Tapa gümnaasiumi õpilaskonverentsil pärandkultuuri ja folklooriringi õpilased koolikaaslastele Naistevälja kalmeväljast. Nii kutsuvad pärandivaderid ka teisi oma Eesti Vabariigi sünnipäeva kingitusest osa saama! 

Hea võimalus õppeaineid lõimida

Pärandivaderite algatus aitab riikliku õppekava kohaselt kaasa eelkõige sotsiaalainetes koduümbruse ajaloo tundmaõppimisele ning Eesti ajaloo teemade käsitlemisele. Tööriistade käsitlemise ja tööohutuse tagamise kaudu talgutel on kaasatud ka tehnoloogia valdkond. Lisaks on pärandivaderite juhendajad leidnud mitmekesiseid ainetevahelisi lõimimisvõimalusi läbi uurivate või mänguliste lisaülesannete.

Väga lennukate ideedega on kaasa löönud Esku-Kamari Kool. Kevadel kuulutati Esku-Kamari koolis terve maikuu “mõisakuuks”. Muude põnevate tegevuste hulgas käisid õpilased ekskursioonil "Minu kodukandi mõisad", külastati koolile kõige lähemaid mõisaid Loopres, Kõos ja Võisikul. Et õppekäigul nähtut kinnistada ja mängulusti lisada, kuulutati koolis välja mõisaselfi konkurss (IKT lõimimine). Selfide näitus tekitas kooliperes palju elevust, lisaks said pärandivaderid sel viisil oma mõisaekskursiooni muljeid koolikaaslastega jagada.

Eelseisvaks septembriks on Eskus uued plaanid küpsemas seoses olulise rahvusliku liikumise tegelase Karl August Hermanniga. Lisaks põõsastesse kasvanud majavaremete ja mälestuskivi ümbruses lehtede riisumisele ja okste korjamisele tema sünnipaigas Annikveres, on pärandivaderitel mitmeid mõtted ettevõtmisesse muusika-aine lõimimiseks. Selleks võib korraldada Põltsamaa pargimäel autori mälestussamba juures Hermanni laulude ühislaulmise ning kutsuda õpilastega kohtuma Hermanni ooperilauljast järeltulija. Siia saab veel lisada õpilaste omaloominguliste laulude võistluse ja/või Põltsamaa ajaloolise puhkpilliorkestriga tutvumise.

Valjala Põhikool viis Valjala vanal kalmistul läbi loodusõpet: aprillis tegelesid õpilased lindude määramisega, mais – juunis taimede määramise ja selle põhjal virtuaalse herbaariumi koostamisega. Kunstitunnis valmisid vana kalmistu infotahvli kavandid.

Gaia kooli 1.-5. klassi õpilased pidasid Paluküla hiies samuti kohalike taimede uurimisega loodusõpetuse tunni.  Hiis on õige koht vanade oskuste ja hiiepärandi õppimiseks. Lastele pakkus suurt põnevust päikesest luubi abil tule süütamine, selle juurde õpiti ka tuleloitsu laulmist. Varasemalt on lapsed käsitöötunnis pununud paelu pühapuu oksale sidumiseks, seekord meisterdasid nad puutööringis hiide tervitusviida. Gaia koolis on hiiekommete tutvustamine väga oluline õppeprotsessi osa, klassiõpetajad kasutavad tunni ülesehitusel hiiekoolidele koostatud õppematerjali ning kool on ka hiiekoolide liikumise eestvedajaks.

Gaia kooli pärandivaderid Paluküla hiiemäel 2018, pildistas Marit Otsing

Kiltsi põhikoolis on kultuuripärandi tundmaõppimine tihedalt lõimitud geograafiaga endisaegse mõisaomaniku admiral Adam Johann von Krusensterni kaudu, kelle juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806) ja kes koostas "Lõunamere atlase".

Pärandivaderitega kaasa löömine

Kui ka Sinus tärkas äratundmine ja soovid oma õpilastega pärandivaderitega liituda, loe algatuse kohta täpsemalt veebilehelt http://ouesope.ee. Plaanide tegemisel tasub silmas pidada, et tegevused oleksid õpilastele jõukohased. Inspiratsiooniks saab fotode ja lugudega pärandivaderite tegemistest tutvuda Pärandivaderite Facebooki lehel. Registreerimine on avatud kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni.

Võid julgelt ühendust võtta projekti koordinaatori Elle Lepikuga, et oma esialgseid mõtteid arutada. Kooskõlastame kõik tegevused meie hea partneri muinsuskaitseameti maakonna inspektoritega, looduskaitse all olevate objektide puhul tuleb luba küsida ka keskkonnaametist. Teavita oma plaanidest kindlasti ka pärandiobjekti omanikku või valdajat. 

Teeme kooliõpilaste ühisjõul Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärika kingituse!

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti koostööpartneriteks on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ning Teeme Ära!; toetajad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.