"Õpetajate palgatõus ja järelkasv on meie prioriteet," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad ligikaudu 9 protsenti, omavalitsused saavad lisaraha selleks, et ka lasteaiaõpetajate palgad saaksid edaspidi tõusta samas tempos.“

2019. aastal tõuseb õpetajate palga alammäär riigi toel vähemalt 1250 euroni, mis tõstab arvestusliku keskmise palga prognoosi 1500 euroni.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks suunab valitsus omavalitsustele tuleval aastal 15 miljonit eurot. See aitab omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Toetust makstakse omavalitsustele, kus 2019. aasta 1. jaanuarist on lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90 protsenti ja magistrikraadiga lasteaiaõpetaja oma vähemalt 100 protsentio kooliõpetaja omast. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palkadesse üle 300 miljoni euro, millele lisandub omavalitsuste osa.

Teaduse rahastus kasvab 2019. aasta eelarves 18,9 miljonit eurot. "Eriti hea meel on selle üle, et kasvab teaduse baasrahastus ehk 12 miljonit suuname otse teadusasutuste tegevuskuludeks," kommenteeris Reps. "See vähendab sõltuvust projektipõhisest rahastamisest."

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves on teaduse ja kõrghariduse rahastus kokku on 2019. aastal 364,1 miljonit eurot. Teadus- ja arendusprogrammi rahastus on kokku u 170 miljonit eurot.

 Üks viimaste aastate prioriteete on hariduse digipööre. Digitehnoloogia otstarbekamaks rakendamiseks, digioskuste parandamiseks ning digitaristu uuendamiseks õppimisel ja õpetamisel eraldatakse 2019. aastal vähemalt 13 miljonit eurot. Järgmisel aastal saavad uuenduslikud ja digitaalsed õppematerjalid sisse veel suurema hoo. Jõulisemalt käivituvad koolide koostöölaborid uuendusliku õppe läbiviimiseks (multimeedialaborid, teadus- ja taastuvenergialaborid ning digiõppematerjalide sisukama ning mõtestatuma kasutuselevõtu toetamine). Käivitub ka uuenduslike õppevaralahenduste väljatöötamine, mille avatud taotlusvoorus saavad osaleda ka haridusvaldkonna idufirmad.

Riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist toetatakse 2019. aastal 11,4 miljoni euroga. Järgmisel aastal alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis on oluline investeering Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna parandamiseks ja kaasava hariduse rakendamiseks on 2019 plaanitud 4 miljonit eurot. Kokku on koolivõrgu korrastamiseks kavandatud 2014-2020 perioodil 239 miljonit eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019. aasta eelarve koos omavalitsustele antud toetusega on veidi üle miljardi euro. Võrreldes mulluse eelarvega on kasv u 6 protsenti.

Taustainfo

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu. 
Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Allikas: HTMi pressiteade.