Tutvuti Bulgaaria kooli igapäevaeluga, külastati inglise keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tunde ning vahetati kogemusi erinevate õpetamise meetodite ja võimaluste üle.

Näiteks inglise keele õpetamisel on Bulgaaria koolides suurem rõhk tähtede ja sõnade kirjutamisel, sest bulgaaria tähestik on kirillitsa, mis erineb ladina tähestikust. Inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas näiteks palli- ja rõngamängude abil sõnavara korrata.

Matemaatika ainekava on Bulgaarias võrreldes Eestiga mahukam. Näiteks 7. klassi õpilased lahendasid suhteliselt keerulisi ülesandeid püramiidide pindala ja ruumala arvutamise kohta. Eestis õpitakse selliseid ülesandeid lahendama alles 9. klassis. 7. klassi ainekavas on ka negatiivne astendaja, avaldiste lihtsustamine, samuti õpitakse põhikoolis põhjalikult võrratusi.

Õpilastel on arvutiõpetus tunniplaanis eraldi aine, selle jaoks on koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd.

Kadedust võib tunda, sest selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

Eesti õpetajad tutvustasid Eesti kultuuri, haridussüsteemi ja oma kooli. Õpetajad viisid läbi inglise keele tunde ja robootika ning programmeerimise töötubasid. Bulgaaria õpetajatele ja õpilastele tutvustati Ozoboti robotit, Makey Makey leiutamise komplekti ja miniarvutit Micro:bit. Kõige põnevam oli nii lastele kui õpetajatele Ozoboti programmeerimine värvikoodide abil.

Inglise keele tundides õpetasid eestlased bulgaarlastele erinevaid laule ja mänge, näiteks flashcardide abil uute sõnade õppimist, mille puhul keeleoskuse tase ei olnud takistuseks.

Agne Kartau inglise keelt õpetamas

Mõlema kooli õpetajad tegelevad rahvusvaheliste eTwinningu projektidega, külaskäigu ajal loodi uus ühisprojekt "Sharing", kus õpetajad jagavad üksteisega oma õpetamise nippe ja kogemusi ning tutvustavad uusi tehnoloogilisi vahendeid.

Kooli direktor Sonya Kulincheva korraldas kaugelt tulnud külalistele eraldi õhtuse vastuvõtu, kus maitsti koos kohalike kooli töötajatega bulgaaria traditsioonilisi sööke-jooke ning õpiti selgeks tähtsamad rahvatantsusammud. Bulgaaria köök on väga mitmekesine ja maitsev ning toidu tegemisele ja söömisele pööratakse palju tähelepanu. Selline vastuvõtt ja tähelepanelikkus oli meeldiv üllatus Eesti õpetajate jaoks.

Kooli inglise keele õpetaja Goritsa Lazarova viis läbi bulgaaria rahvustoitude šopska salati ja gyuvechi valmistamise töötoa. Šopska salat koosneb kurgist, tomatist, paprikast, sibulast, riivitud juustust ja õlikastmest. Gyuvechi valmistamiseks vajalikud köögiviljad ja lihatooted tükeldati ja praeti pannil ning pandi iga sööja jaoks eraldi väikestesse savipotikestesse ahju küpsema. Bulgaarlaste külalislahkusest ja imemaitsvatest toitudest võiks kirjutada pikalt.

Bulgaarlased on uhked oma kultuuri üle, igal sammul oli näha, et väärtustatakse kohalikke rahvalaule ja -tantse.  Rahvamuusikat kuulatakse nii kodus kui ka kultuuriüritustel, osatakse muusika järgi rahvatantse tantsida ja õpetatakse neid külalistele.

Goritsa Lazarova, Ave Kartau, Signe Reidla, Sonya Kulincheva 

Võõrustajad tutvustasid eesti õpetajatele Bulgaaria selle piirkonna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Eestiski hästi teatud ravitseja Vanga koduküla ja Bulgaaria kõige väiksemat linna Melnikut, mis on kui vabaõhumuuseum, ning kuulsat mägisuusakuurorti Banskot. Sügava mulje jättis Dobarsko kirik, mis hämmastab teadlasi üle maailma. Nimelt on sealsetel 400 aasta vanustel seinamaalingutel Jeesus Kristust kujutatud koos kosmoselaeva meenutava objektiga. Külastasime erinevaid linnu Edela-Bulgaarias, mis on  looduslikult imekaunis koht. Näiteks ööbisime Razlogi linnas, mida piirab kolm mäestikku – Rila, Pirin ja Rodope, nende kõrgemad tipud on üle 2000 meetri kõrged.

Mõlemad koolid on huvitatud edasisest koostööst, nii veebipõhiste kui reaalsete kohtumiste kaudu. Antud Erasmus+ projekt on heaks näiteks sellest, et edukas rahvusvaheline projektitöö on võimalik ka väikestes maakoolides.

Osalemine rahvusvahelistes õpirändeprojektides võimaldab rakendada elukestva õppimise ja enesearendamise põhimõtet, suurendab avatust teistele kultuuridele ning esitab õpetajatele uusi väljakutseid meeskonnatöös. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ning pakuvad uusi võimalusi oma töö parendamiseks.

Tekst ja fotod: Ave Kartau ja Signe Reidla, Surju Põhikooli õpetajad

Avafotol on Signe Reidla robootikatund Bulgaaria õpilastele ja õpetajatele