Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates „Highly Cited Researchers report 2018“ on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase, kelle andmed põhinevad Web of Science’i andmebaasil.

Kui mullu loetleti ülevaates üle 3300 teadlase, kellest kuus olid seotud Tartu Ülikooliga, siis tänavu on selles 6000 maailma tippteadlast, kellest Tartu Ülikooliga on seotud kolmteist.

6000 maailma enimviidatud teadlase hulgas on järgmised Tartu Ülikooli teadlased:
•geneetikateadlased Andres Metspalu, Tõnu Esko, Reedik Mägi ja Markus Perola;
•loodusteadlased Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Martin Zobel (kahes valdkonnas: taime- ja loomateadustes ning keskkonnateaduses ja ökoloogias), Meelis Pärtel, Mari Moora, Kessy Aberenkov ja Mohammad Bahram;
•füüsik Heikki Junninen;
•statistik Krista Fischer.

Sel aastal ülevaates esimest korda mainitud taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora leiab, et see on väga rõõmus üllatus. „Teatav annus uhkust on muidugi ka, aga pigem on see seotud sellega, et oleme oma töörühmaga aastaid suutnud hoida oma teadustegevuse eesliinil. Seda just temaatika ja kontseptuaalse lähenemise mõttes: meie ideed ja tegemised pakuvad huvi ja leiavad järgijaid,“ ütles Moora, kes on ühtlasi üks neljast ülevaates nimetatud Tartu Ülikooli naisteadlasest.

Eesti teadlaste, sealhulgas Tartu Ülikooli teadlaste arv kahekordistus ülevaates juba teist aastat järjest (2017 seitse teadlast Eestist, sh kuus Tartu Ülikoolist). Peale Tartu Ülikooli teadlaste tõsteti tänavu esile ka Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets ning kolm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlast: Angela Ivask, Anne Kahru ja Kaja Kasemets.

Eesti teaduse edukust ja kõrget taset näitab ka see, et naabritega võrreldes oleme palju paremal kohal – Lätist ei ole mainitud ühtegi teadlast, Leedust üks teadlane, Venemaalt seitse ja Poolast kuus teadlast ning Soomest 36 teadlast, kellest kaks on seotud Tartu Ülikooliga. Eesti mõjukaima teadusmeetria eksperdi ja eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul näeb Eesti välja nagu teaduse superriik. „Soomest on kokku 36 nime, mis on kolm korda rohkem kui Eestist, kuid kuna rahvaarvu suhe on suurem, siis oleme ka selles suhtarvus Soomest ees,“ lisas akadeemik Allik.

Metoodikat on 2017. aastaga võrreldes muudetud. Kui varem keskenduti analüüsis ainult kindlates valdkondades väga mõjukaks saanud teadlastele, siis sel aastal on koostajad arvestanud ka viimase kümne aasta jooksul rohkem kui ühes valdkonnas mõjukaid publikatsioone avaldanud teadlastega. Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, st kui kõrge on neile viitamise määr. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, vaidlustavad või aluseks võtavad, seda mõjukam on teadlane Clarivate’i analüüsis. Lisaks igas valdkonnas viidatavuse poolest tipus olevatele teadlastele arvestatakse nimekirja veel need, kes pole ühes valdkonnas läve ületanud, kuid on kahes või enamas valdkonnas lävele väga lähedal.

Allikas: TÜ pressiteade