Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige tuntud Eesti mitmekülgseima tõlkija ja humanitaarteadlasena.

TÜ rektor professor Toomas Asser tõdes, et rahvuslikule eneseteadvusele tugeva aluse loomine ei ole pelgalt rahvuslik või rahvusliku mõtteloo küsimus. „Professor Kalle Kasemaa on elav tõestus selle kohta, kuidas teiste rahvaste keele ja kultuuri uurimine ja vahendamine eesti lugejale laiendab meie maailmapilti ning muudab sellega laiapõhjalisemaks ja kindlamaks ka Eesti ühiskonna alusväärtused.“

Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul on Kasemaa väsimatu tõlkija ja kommenteerijana nihutanud eesti kultuuriruumi piire lõuna, kagu ja lääne poole ning trotsinud vapralt aastasadu, ehitades sildu vanemate mõttemaailmade juurde. „Esmalt kuulub siia kogu oma mitmekesisuses juudi kultuur ja judaism, samuti araabia kultuur ja islam alates selle varasematest etappidest, ning kristlik kultuur, eriti vara- ja keskaja oma, kuid ka näiteks vähetuntud ja eksootiline Etioopia kristlus,“ ütles Nõmmik.

Kalle Kasemaa on hästi tuntud ka nüüdisaja juudi, araabia ja kreeka ilukirjanduse tõlkijana. „Ta on praegu meie parim Vahemere ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendaja ning mõtestaja, jätkates nii muu hulgas ka ühe oma õpetaja Uku Masingu tööd,“ rõhutas Nõmmik.

Eesti tõlkimiskultuuri aktiivse kujundaja ja terveid valdkondi haarava eestikeelse terminoloogia meistrina on Kasemaa teinud eesti keeleruumist maailma ühe rikkaima keeleruumi heebrea-, jidiši-, kreeka- ning araabiakeelse ilukirjanduse poolest.

Eesti kultuuri haardeulatust laiendas Kalle Kasemaa juba ammu enne Eesti taasiseseisvumist, alates 1970. aastatest, tehes seda peale tõlkimise ka õppekirjanduse ja pühendusteoste kultuuri jätkaja ja arendajana.

Kasemaa on jõudnud oma aktiivse tegutsemisega määrata ka suure osa Eesti usuteaduse praegusest näost. Vaatamata nõukogude aja takistustele suutis ta koos mõttekaaslastega hoida usuteaduses kriitilist taset ning panna aluse teoloogia ja religiooniuuringute kiirele ja mitmekesisele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

„See omakorda aitab meid praegu ühiskonnana palju paremini toime tulla nii kultuuride- ja religioonidevaheliste kui ka kirikusiseste probleemidega,“ märkis Urmas Nõmmik.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 15 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Ivo Lille klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade