"Meie kutsekoolid on uuenduslikud ja teevad head tööd," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Usaldame neid ning uus seadus laiendab võimalusi veelgi. Koolid saavad koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega edaspidi tööturu vajadustele paremini reageerida, sest iga kooli õppekohtade ning tulevase tööjõuvajaduse otsustavad riik, kool ja ettevõtjad ühiselt. Lisaks tekib koolidel võimalus tulemusrahastuse saamiseks, mis annab neile suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama."

Tulevikus räägib riik koostöös partneritega läbi iga kooli koolitusmahud riiklikult olulistes valdkondades. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Rahastuspõhimõtete muutmine suurendab koolide motivatsiooni ja autonoomiat. Kooli tegevuskulud kaetaks edaspidi riigieelarvest, kust vajadusel eraldatakse ka sihtotstarbelist toetust. Kuni 20 protsenti kooli tegevuskulude mahust hakkab aga moodustama tulemusrahastamine, mis sõltub kooli õppetöö tulemustest.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetust kõigile keskhariduseta õpilastele olenemata nende vanusest. Lisaks muudetakse kutsekoolide õpetajate lähtetoetuse saamise tingimused samasugusteks kui üldhariduskoolides: toetust saavad taotleda ka Tallinnas või Tartus õpetama asuvad õpetajad ja see nähakse ette ka tugispetsialistidele. Alustavate tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot, alates 1. septembrist 2020 hakatakse seda välja maksma ühes osas.

Samuti saavad kutseõppeasutused õiguse viia läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis nagu ka täiskasvanute gümnaasiumid. See omakorda võimaldab kutseõppe alustanul valida juurde suuremas mahus üldhariduslikke õpinguid ja vastupidi – üldharidusõppes alustanul tekib võimalus omandada valikõpingute käigus juurde ka kutseoskusi.

Seadus hakkab kehtima 2019. aastast, lähtetoetusega seotud osa 2020. aastast. Seaduse ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Allikas: HTMi pressiteade