<![CDATA[Koolielu: Aasta parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud on „Rakubioloogia“ ja „Veise sigimine“]]> https://koolielu.ee/info/readnews/568936/aasta-parimad-eestikeelsed-korgkooliopikud-on-%E2%80%9Erakubioloogia%E2%80%9C-ja-%E2%80%9Eveise-sigimine%E2%80%9C https://koolielu.ee/info/readnews/568936/aasta-parimad-eestikeelsed-korgkooliopikud-on-%E2%80%9Erakubioloogia%E2%80%9C-ja-%E2%80%9Eveise-sigimine%E2%80%9C Tue, 12 Mar 2019 15:06:16 +0200 https://koolielu.ee/info/readnews/568936/aasta-parimad-eestikeelsed-korgkooliopikud-on-%E2%80%9Erakubioloogia%E2%80%9C-ja-%E2%80%9Eveise-sigimine%E2%80%9C <![CDATA[Aasta parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud on „Rakubioloogia“ ja „Veise sigimine“]]> Eelmise aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhind läheb jagamisele kahe õpiku vahel.

Need on Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud õpik „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“.

Esimese auhinnatud õpiku positiivsete külgedena toodi välja väga põhjalik register, õpikulikkus, hea struktuur ja lai kasutajaskond. Õpiku on välja andnud Eesti Maaülikooli kirjastus.

„Rakubioloogia“ puhul märgiti ära, et õpiku valmimisse oli kaasatud hulk nimekaid teadlasi ja õpiku teostus oli väga asjatundlik. Lisaks sellele täiendatakse pidevalt õpiku elektroonilist versiooni. Õpiku on välja andnud Tartu Ülikooli kirjastus.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. „Toetades ja tunnustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist soodustame Eesti oskuskeele arengut,“ ütles Kärtner. „Igas valdkonnas peab olema võimalik kasutada eesti keelt ka akadeemilises vestluses.“

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

2017 - Ako Sauga “Statistika“.
2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“.
2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
 2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
 2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

Allikas: HTMi pressiteade

]]> Madli Leikop